SEB Eesti Pangast pessimistlikum

Artikkel

- Uudised
- Viktoria Lummo
- 17. veebruar 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SEB Eesti Pangast pessimistlikum
Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles eile keskpanga prognoosi tutvustades, et oluliseks teguriks selle koostamisel oli määramatus. "Asjad võivad minna paremini ja asjad võivad veel halvemini minna," lisas ta. Keskpank lähtus tema sõnul sellest, et maailma majanduse tase jääb sinna, kuhu see kukkus eelmise aasta lõpus.
Eesti olukorra määrab Rossi ütlusel maailma majanduse tulevik, oleme esimeste seas, kes kosuvad. Tema hinnangul pärsib Eesti majanduse kasvuvõimet oluliselt buumijärgse tavaeluga harjumine. Rossi sõnul on laenuturust palju räägitud, aga laenu võtmine raske aja üleelamiseks on ettevõtetele ajutine lahendus.
SEB grupi regulaarne majandusülevaade Nordic Outlook oli eile Eesti Pangast märksa pessimistlikum - tänavu kahaneb Eesti SKP nende prognoosi järgi kümme ja järgmisel aastal 2,3%. Krediidikriis avaldab väga suurt mõju Kesk- ja Ida-Euroopa SKP näitajatele, seejuures on Balti riikides majanduslangus üks suurimaid, teatas SEB.
"Majanduse järsk kohanemine tuleneb sisemaise nõudluse märgatavast vähenemisest pärast eelnevat ülekuumenemist," ütles SEB majandusanalüütik Ruta Eier. Nii eratarbimine kui ka investeeringud kahanevad sel aastal märkimisväärselt, majapidamiste ostujõudu kärbib oluliselt järsult suurenev töötuse määr, samuti suured reaalpalga kärped, lisas ta.
SEB juhi Ahti Asmanni sõnul on tarbijad sunnitud lähiaastail püksirihma pingutama, sest ostujõud ja soov tarbida on väiksemad kui viimastel aastatel tavaks. "Ettevõtjad peavad lähiaastatel arvestama majandusbuumi tipphetkest 40-50% väiksema käibega ja lisaks mahtude vähenemisele olema valmis oluliselt hindu langetama," kommenteeris ta.
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on viimasel ajal oluliste välisinvestorite suhtumine Eestisse muutunud. Me ei tohi paanikat külvata ja vangerdustega spekuleerida, lisas ta. Lipstoki hinnangul peaksime rahvusvaheliselt rohkem kajastama seda, kuidas me kohaneme uue majandussituatsiooniga ja milline on meie majanduspoliitika.
Lipstoki hinnangul tuleb valitsusel kiiresti järgmiste aastate eelarveplaanide kallale asuda, kuna üleilmne majandussurutis võib kesta. Pankade likviidsuse parandamiseks pole Lipstoki sõnul vaja midagi ette võtta, sest finantsturg on tugev. "Kui pangad peaksid abi vajama, saavad nad seda paremini oma emapankadelt," leidis ta.
Samas tunnistas teine Eesti Panga asepresident Andres Sutt eelmisel nädalal majandusfoorumil "Tuulelohe lend", et majanduse temperatuur on ka järgmisel aastal miinuspoolel. Ta soovitas ettevõtetel teha äriplaanid ümber arvestusega, et madalseis ei kesta mitte 1-2 aastat, vaid kauem.
Hetkel kuum