Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Algab kurbmängu uus vaatus
Eile õhtul esitlesid USA autotööstuse suurkujud General Motors (GM) ja Chrysler valitsusele oma jätkusuutlikkust tõestavaid tegevuskavasid, et vältida pankrotistumist ning urgitseda valituse rahasalvest endale veidi lisakapitali.
Plaanid on suurejoonelised ning nõuavad mõlemalt ettevõttelt püksirihma olulist koomale tõmbamist. Kui valitsus plaanide täideviimise võimalikkusse usub, saab maailm jätkuvalt sõita Chryslerite ja Cadillacidega. Kui mitte, on lood ettevõtetele võrdlemisi kurvad.
Suur mees, suur mure, öeldakse. Seda on GM ka näidanud. Olles juba suurte võlgade keskel veidi kuivav õun, kust ampsu tahavad saada nii ametiühingud kui ka võlakirjaomanikud, peab ta suutma mõlemat veenda väiksemas isus. Aga mõlemad seltskonnad tahavad enne järeleandmiste tegemist teada, mida teine otsustab. Seega, tegemist on suhteliselt surnud ringiga, millest autotööstur peab end läbi murdma.
Tegemist on muidugi tegelikult väga suurte summadega.
Võlg võlakirjaomanikele ulatub 27 miljardi dollarini ning GM püüab läbirääkimiste teel summat vähendada 9 miljardi peale. Arusaadavalt ei ole ideed suurema hõisetepuhanguga vastu võetud.
Ka ametiühingud ei soovi ilmselt kohe nõusolekut anda mõttele, et saadaoleva 20 miljardi dollari asemel saaksid nad 10 miljardit rahas ja teised 10 aktsiates. Muidugi, arvestades aktsiahinda muutuksid nad paugupealt suuraktsionärideks, aga väljavaated niiviisi rikkaks saada on esialgu kaunis tagasihoidlikud.
Et kulusid minimaalseks viia, kavandab GM suurejoonelist brändide sulgemist ning alles jäävad vaid neli õnnelikku - Chevrolet, Cadillac, Buick ja GMC. Saab korraldatakse ümber iseseisvaks ettevõtteks ja Hummeri austajad saavad peagi uhketeks uunikumide omanikeks, kui brändile ostjat ei leita.
Tehaste arv tõmmatakse lisaks varasemale üheksale veel viie võrra väiksemaks, mistõttu tööta jääb sel aastal veel 47 000 inimest. Palgale jäävad 197 000 töötajat peavad edaspidi vähemaga läbi ajama, sest praegu tunnitasuna makstav 77 dollarit on oluliselt kõrgem 48dollarilisest tunnitasust, mida maksavad välismaised tootjad USAs.
Ka Chrysler, küll oluliselt väiksem, on kavandanud 3000 töökoha koondamist ning jätta ajalooraamatuisse mudelid nagu Dodge Durango, P.T. Cruiser ja Chrysler Aspen. Lisaks peab ettevõte praegu kõnelusi Euroopa autotootja Fiatiga strateegiliseks partnerluseks ning toodete jagamiseks, kinnitas ettevõtte juht Robert Nardelli.
Nagu ilmselt ka arvata oli, esitasid mõlemad autotootjad valitsusele uued rahapalved, mis maksumaksjatele suure tõenäosusega ei meeldi. Nimelt vajab GM ellujäämiseks lisaks juba detsembris saadud 13,4 miljardile dollarile 16,6 miljardit lisalaenu ja Chrysler veidi tagasihoidlikumalt vaid 5 miljardit täienduseks varasemale neljale miljardile.
Oma kavades pidid mõlemad töösturid esitama ühe stsenaariumina ka pankroti. Veidi irooniline, aga pankroti läbiviimiseks kulub oluliselt rohkem raha kui ellujäämiseks. Nimelt vajab GMi ettevalmistatud kiirpankrotimenetlus 36 miljardit dollarit, kohtu pankrotikaitse alune ümberkorraldamine kuni 86 miljardit dollarit.
Chrysler vajab pankrotistumiseks 24 miljardit dollarit. Selleta likvideeritakse ettevõte järgmise 24 kuu jooksul ning hind läheks üle kahe korra kõrgemaks.
Sellel noal on kaks väga teravat tera. Ei saa lasta riigi suurimaid ettevõtteid ja terve tööstuse lipulaevu põhja - töötute arv kasvaks ulmeliseks ning tarbimine kukuks järsult veelgi. Käivad kõlakad, et Detroitis, kus töösturid opereerivad, on juba praegu olukord tööpuuduse tõttu nii kriminaalseks pööranud, et isegi mehhiklased tahavad Mehhikosse emigreeruda. Mis siis veel rääkida pankrotist?
Teise poole pealt tundub aina enam, et ükskõik mida teha või kuidas kulusid kärpida, sellesse tööstusse kaob hiigelsummasid nagu auguga mütsi sisse Kaval-Antsu ja Vanapagana muinasjutus.
Millist tera tunneb valusamalt USA otsustajate ring, selgub pea, kuid suhteliselt halvad on mõlemad variandid.