EL manitseb Eestit kulusid planeerima

Valitsus kiitis heaks ning saatis parlamenti tänavuse lisaeelarve eelnõu. Selle järgi vähendati tulude mahtu 9,6 miljardi ja kulude mahtu 6,6 miljardi krooni võrra. Koos valitsuse usaldushääletusega reedel arutusele tulevas eelarves on tulusid 88,2 miljardit ning kulusid 91,9 miljardit krooni.

Tööandjate keskliidu volikogu teatas eile õhtul, et valitsus eiras eelnõus täielikult tööandjate seisukohti. Eelnõu ei arvesta mingilgi määral tööandjate kompromissettepanekuid töötajate haiguspäevade hüvitamise kohta, mille sisulist arutamist valitsus eelnevalt lubas, seisab nende keskliidu avalduses.

Peaminister Andrus Ansip kinnitas eelnõud riigikogule üle andes, et valitsus hoidus kärpeplaani koostamisel nii otseste kui kaudsete maksude tõstmisest. Haiguspäevade hüvitamine tõstab neljandast kaheksanda haiguspäevani 80% määras tööjõukulusid 500 miljoni võrra, teatas tööandjate keskliit.

Riigikogu rahanduskomisjoni opositsionäärist aseesimehe Tarmo Männi sõnul on arusaamatu, miks kärpeid ei tehtud mullu enne 2009. aasta riigieelarve vastu võtmist, mil oli teada uus majandusprognoos ja võimaliku puudujäägi suurus. Tema sõnul pole kaheksamiljardiline kärbe piisav, lisada tuleks veel 4-5 miljardit.

Rahvaliidu hinnangul ei piisa sellest, et valitsus esitab riigikogule kärpekava. "Kui sügavale kriisi peame langema, et valitsus paneks lauale tervikpaketi majanduse elavdamiseks ja inimeste toimetulekuvõime tagamiseks," märkis Mänd.

Euroopa Komisjon teatas eilses hinnangus 17 ELi riigi eelarvepoliitikale, et Eesti majandus on rängas languses. Komisjon soovitab Eestile mõistlikku avaliku sektori palgapoliitikat, mis aitaks kaasa majanduse kohanemisele ja konkurentsivõime paranemisele. Veel rõhutas komisjon vajadust tõhusama kulude planeerimise järele.

Nii Eesti valitsuse eelarvekärped kui ka uue tööturu seaduse kiitis komisjon heaks, märkides, et nüüd tuleb need abinõud ellu viia.

Euroopa Komisjon teatas eile, et algatab kuue riigi suhtes ülemäärase eelarvedefitsiidi menetluse, kuid ei kiirusta praeguses majanduslanguses sanktsioonide rakendamisega.

Kuus patustajat on Prantsusmaa, Kreeka, Hispaania, Iirimaa, Läti ja Malta, mille eelarvedefitsiidid olid üle 3% SKPst, vahendas Reuters.

Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia rõhutas, et distsiplinaarprotsessi käivitamine on eelkõige majandus- ja rahaliidu aluseks olevast stabiilsuspaktist kinnipidamiseks.