Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinn teeniks 8 miljardit aastas
Tema sõnul saadakse miljardid otsese maksutuluna tööhõivest finants- ja äriteenuste sektoris, kuna osa inimesi tuleb ümber koolitada ja sellesse sektorisse tuua. "Selle asemel, et nad praegu teeniksid 10 000 krooni palka, hakkavad nad tulevikus teenima 20 000 krooni. See vahe moodustabki tegelikult kaheksa miljardit," selgitas Kivinurm-Priisalm.
Tema ütlusel pole valitsus aru saanud, mida finantsteenuste keskuse Eestisse loomine endaga kaasa tooks. Rasked ajad annavad Kivinurm-Priisalmi ütlusel tõuke mõelda välja kolm-neli sektorit, millele riigil tuleb keskenduda, et tööhõivet suurendada. "Finantsteenuste sektor on üks, kus Eestis on olemas konkurentsivõime," rõhutas ta.
Kivinurm-Priisalmi sõnul on vaja muuta Eesti tööjõukulud konkurentsivõimeliseks. Üks võimalus selleks on seada sotsiaalmaksule ülempiir. "Praegu ei ole neil mingit põhjust tuua töökohad Soomest Eestisse, sest maksukulu on suhteliselt sarnane," nentis ta.
Lisaks tuleb seada väärtpaberiturule nullprotsendiline tulumaks ning muuta seadusi, mis võimaldaks Eestis luua peakortereid, rääkis Kivinurm-Priisalm.
Eilsel EASi ja Tallinna linna korraldatud finantskeskuse arutelul sõna võtnud Kesk- ja Ida-Euroopa investeerimiseksperdi, Cicero Capitali juhi James Oatesi sõnul on finantskeskus kriitilise tähtsusega ja see tuleks luua kiiresti.
Endine rahandusminister ja praegu riigikogu IRLi fraktsiooni liige Taavi Veskimägi tervitas ideed kujundada Eestist finantskeskus, aga kahtles, kas võimuerakonnad tõttavad muutusi seadusandlusesse sisse viima.
"Valmisolek muutusteks ei jõua erakondadeni enne, kui erakondade reitingud oluliselt ei kuku. Praegused võimuerakonnad loevad oma toetuse pealt välja seda, et toetatakse tänast poliitikat. Valu peab jõudma reaalselt Toompeale ja kahjuks jõuab see tegelikult läbi reitingute," kommenteeris ta.
Veskimägi sõnul tasub tegutseda selles suunas, et Eesti muutuks kapitalile atraktiivsemaks ja et finantsvahendussektor areneks siin välja. "Balti riikide usaldus on niivõrd madal ja kapitalilt ei üritata isegi mitte saada suurt tulusust, vaid pigem vältida suuri riske," viitas ta võimalikele riskidele.
Koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud eraisikute väärtpaberite tulumaksu kohustuse edasilükkamine ei oleks Veskimägi hinnangul riigieelarves mitte kulu, vaid tulu. "Kasutagem julgelt uusi lahendusi, sest ega väga palju kehvemaks enam minna ei saa. Võimalik on ainult võita," rääkis ta.
Autor: Virge Lahe