Ettevõtjad ei suuda võlakirju rahaks keerata

Piret Reiljan 20. veebruar 2009, 00:00

Tänavu võib tekkida uneprobleeme aga paljudel investoritel, kuna tõehetk saabub 3-4 miljardi krooni eest buumi ajal müüki paisatud võlakirjadel. Praegu on enam kui kindel, et suur osa rahast jääb investoritel eesotsas meie pensionifondidega lubatud tähtajal ettevõtetest kätte saamata, kuna paljude firmade rahakottides haigutab tühjus. Nii mõnegi maksejõuetus on nii terav, et on hakatud abi otsima ettevõtte saneerimisest.

Täna peaksid oma raha tagasi saama Andres Järvingu suurosalusega Süda Majale 78 miljonit krooni laenanud võlakirjainvestorid. Rahalaeva saabumine on aga edasi lükatud määramata ajaks ning ettevõte loodab emissiooni täies mahus pikendada. Kinnisvaraarendaja juht Veiko Murruste vabandab, et Süda Maja ei ole kohalikus majandusruumis mingi süsteemiväline nähtus ja neil läheb, nagu kõigil teistelgi, kergelt, aga tuleb raskelt. Üle 1,6 miljoni krooni ulatuva võla kohta maksuametile ja pangale ütleb mees, et see on marginaalne ja plaanikohane.

Aastavahetusel võlakirju lunastama pidanud Alta Capitali partneril Indrek Rahumaal õnnestus saada investoritelt raha tagastamiseks aasta ajapikendust. 283 miljoni kroonise võlakirjaemissiooni pikendamine läheb intresside näol maksma üle 40 miljoni krooni.

Supermodell ja Q Vara suurrahastaja Carmen Kass kuulutas sügisel uhkelt, et Q Vara võlakirjade omanikel on kindlasti läinud paremini kui Arco Vara aktsionäridel. Nüüd, kolm kuud hiljem, on Q Vara ja tema sabas ka Guido Sammelselja Norby Telecom saneerimisel ning investorid hoiavad hinge kinni, sest võivad kõigest ilma jääda. Kes on järgmine?

"Meie puhul kindlasti Q Vara keissi pole," teatab innukalt Koger Kinnisvara juht Andres Pärloja. Ettevõte pidanuks oma võlakirjad lunastama möödunud nädalal, armuaega saadi esialgu kuu aega ja märtsi teises pooles tuleb investoritega edasises kokkuleppele jõuda. Kogeril on kavas osa võlakirju lunastada ja ülejäänud pikendada, vaidlemist jätkub 31 miljoni krooni jagu. "Mõistame, et investoritel on raske, meie võlakirjad istuvad suuresti fondides. Samas peavad nemad mõistma, et jõuga meid võlakirju realiseerima suruda ei saa, siis ei võida keegi," nendib Pärloja.

Suuromanik Andres Koger hoidub seekord pahuralt kommentaaridest. Pole ka ime, arvestades, et lisaks Koger Kinnisvarale kuulub mehele ka pool 17 miljoni eest võlakirju emiteerinud Macro Kinnisvarast, mille jaoks saabub tõehetk juunis. Mõlemal firmal on pirakas maksuvõlg, kokku pea 10 miljonit krooni.

Kokkuhoiu kursil liikuva tarbija jaoks soolase hinnaga kõrgekvaliteedilist talvevarustust tootev Ilves-Extra peab samuti usinalt investoritega läbirääkimisi, sest vaba raha maikuus 15miljonise võlakirjaemissiooni lunastamiseks omal lihtsalt varrukast võtta ei ole.

"Meil nii hästi ei lähe, et ainult oma rahaga edaspidi hakkama saaksime. Peame jätkama võlakirjadega, pangalaenuga või mõlemaga koos," nendib rõivatööstusfirma suuromanik Arvo Kivikas. Tema sõnul ettevõttel millegagi praalida pole, mida näitab ka maksuvõlg. "Šansid ellujäämiseks on aga olemas," kostab optimistlik noot.

Võlakirjade lunastamine on valus teema paljudele, mis tuli välja tõsiasjast, et osa ettevõtjaid soostus vastama küsimustele vaid e-kirja teel ja äärmiselt napisõnaliselt.

Tänavu suisa kolme emissiooni lunastamisega rinda pistva kiirlaenufirma Kagu Invest tartlasest omanik Ülar Tikk palub saata küsimused e-kirjaga oma pojale Sten Tikule, kelle kätte on antud firma tegevjuhtimine.

Vastuseks saabub, et võlakirjade tingimused ning plaanid ei ole avalikult arutamiseks, vaid läbirääkimiseks ettevõtte ja investorite vahel. "Kagu Invest ei ole kunagi teinud investeerimis- ega laienemisotsuseid golfimängija uljuse ega rallisõitja kiirusega," teatab Sten Tikk.

Kinnisvaraarendaja AS Kolle üldnumbrile helistades ühendab sekretär ettevõtte haldusjuhi Elvi Zuravljoviga, kes ei oska teemat kommenteerida, ent ei soovita ka ettevõtte juhiga ühendust võtta. Kolle juht ja üks omanikest Igor Geller vastab siiski hiljem, et osa võlakirju tahetakse kustutada ja selleks oodatakse laekumisi partneritelt, teist osa soovitakse pikendada.

"Firma tulevik? Tuleb töötada kõigil turgudel, idas ja lõunas, ning tuleb ellu jääda. Aeg näitab," võtab Geller olukorra kokku enda ja ilmselt ka paljude teiste kõrge intressiga võlakirju emiteerinud ettevõtjate jaoks.

Võlakirju ostnud investorite seas on kõige rohkem kaotada pensioni- ja võlakirjafondidel, mis on investeerinud praktiliselt kõikidesse kohalikul turul pakutud väärtpaberitesse, samas kui rikkad erainvestorid on suutnud võlakirjade ostmist enamalt jaolt vältida.

Tööotsinguportaali CV Keskuse müügiga kümneid miljoneid kroone teeninud ärimehe Raivo Heina investeerimisportfellist võib leida US Investi, Tele2 ning Kesko võlakirju, ent põhirõhk on ka temal selgelt aktsiatel.

"Ma ei oska muretseda. Tele2-l ja Keskol ei tohiks küll probleeme olla. Kohaliku mehe Urmas Sõõrumaa kohta pole samuti infot, mis paneks arvama, et ta ei suuda võlakirju lunastada," mõtiskleb Hein. Ta lisab, et eks märtsis-aprillis vaatab, kuidas läks, siis kukuvad võlakirjade tähtajad. Hein on alates mullu novembrist asunud tasapisi aktsiatesse investeerima, kuna nendega on võimalik rohkem teenida ja hiigelsuurt börsilangust mees enam ei usu. "Võlakirjad on väiksema tootluse ja riskiga kui aktsiad. Tõsi, praegu võib ka võlakirjadega nihu minna, aga mis parata," nendib ta.

Tõnis Rüütel on oma raha paigutanud näiteks Gild Arbitrage'i riskikapitalifondi, millega kuni maikuuni kaubelda ei saa. Hasartmängude korraldajate liidu juhi portfellis istub ka Ida-Euroopa kinnisvaraturule spetsialiseerunud ning Gildi ja Uus Maa poolt hallatava EEREIF (Eastern Europe Real Estate Investment Fund - toim) fondi osakuid.

"Kohalik võlakirjaturg on kosmiline kahvel, kus vastaspool puudub," sõnab Rüütel, kes on juba leppinud asjaoluga, et osa investeeringute lunastamine on lükkunud teadmata tulevikku. Samas leiab Rüütel kohalikes võlakirjades ka positiivset. "See võlu jääb alati siseturu paberitele, et nende hingeelu on kergemini arusaadav."

Ärinaine Tiina Mõis on võlakirjadest targu eemale hoidnud, kuna peab neisse otse investeerimist liiga riskantseks. "Minu varahaldur pole tulnud jutuga, et kuule, Tiina, paneme nüüd siia kohalikesse võlakirjadesse ka raha. Ta juba teab, et ma olen konservatiivne." Mõisa sõnul on praeguses kontekstis panga rida laenu anda ja kui pank ei anna, peaks ka võlakirjainvestor arvestama, et seda riskantsem on investeering. "Kohalikud võlakirjad sobivad väga riskialtile investorile," on Mõis veendunud.

Ka investorite liidu juhatuse liige Heldur Meerits on võlakirjadest hoidunud. "Mina olen praegu rohkem depode (hoiuste - toim) mees," teatab Meerits. Võlakirju on tema portfellis üksnes ühe Swedbanki võlakirjafondi kaudu.

Kohalikesse võlakirjadesse sadade tuhandete pensionikogujate ja investorite raha investeerinud Swedbanki ja SEB fondijuhid jäävad napisõnaliseks.

Seevastu LHV juht Mihkel Oja juubeldab, et nemad pole vähemalt pensionifondide raha kohalikesse võlakirjadesse paigutanud.

"Kui peaksid tekkima uued probleemid kohalikul võlakirjaturul, siis LHV pensionifondid on õnneks pealtvaataja rollis," teatas Oja. Olgu öeldud, et hinge vaakuva Q Vara võlakirju umbes miljoni krooni eest LHV Maailma Aktsiate pensionifondis siiski istub, teist nii palju suudeti tunamullu lätlastele müüa.

LHV juht Oja lisas, et kui turuliidrite Swedbanki ja SEB meelestatus muutub, siis on väga keeruline ettevõtetel vanu võlakirju pikendada või uusi välja lasta.

"Kui ettevõtted on koostööaltid, teevad kõik endast oleneva emissioonide vähemalt osaliseks lunastamiseks ning pakuvad lisatagatisi, siis on suurem ka tõenäosus, et investorid nõustuvad emissiooni täieliku või osalise pikendamisega," teatab SEB varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev.

Swedbanki fondijuhi Peeter Piho kommentaar kattus kolleegiga: "Investori huvi pole kindlasti emitentide massiline pankrot. Mõistlike võimaluste piires oleme valmis koos emitendiga lahendusi otsima." Samas nentis ta, et emitentidel tuleb praegu arvestada 15-20 protsendiste intressidega.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:57
Otsi:

Ava täpsem otsing