Kriisi lõpp algab USAst

Sirje Rank 20. veebruar 2009, 00:00

President Barack Obama sõnul võiks selline jõuline stiimul märkida kriisi "lõpu algust", ehkki majandusstatistika esialgu veel stabiliseerumise märke ei näita.

Värskeim USA valitsuse abipakettidest on sel kolmapäeval avalikustatud eluasemelaenuga hätta jäänud ameeriklaste aitamise plaan. Enam kui üheksal miljonil perel on nüüd lootust kodust väljatõstmisest pääseda.

Lisaks püüab plaan peatada kinnisvaraturu langust, millest omakorda sõltub USA pankade varade kvaliteet ja laenuandmise võime.

"Kokkuvõttes on eluasemeturu kriis, finantskriis ja majanduskriis kõik omavahel seotud," ütles Obama, avalikustades valitsuse abiplaani Arizona osariigis, kus haamri alla on läinud juba 117 000 pere kodud.

Just USA kinnisvaraturult ning ameeriklastele antud üle jõu käivatest eluasemelaenudest läks lahti praegu kogu ilma laastav finants- ja majanduskriis.

Abiplaani eesmärk on saada laenumaksed inimeste jaoks jõukohasele tasemele -maksimaalselt 31 protsendile kuu sissetulekust. Maksete vähendamiseks aitab riik laenud refinantseerida või laenulepingu tingimusi muuta, makstes laenuandjatele iga muudetud lepingu pealt kompensatsiooni.

"Plaan on hea, aga mõttetult keeruline," ütles agentuurile Bloomberg AIG SunAmerica Asset Managementi portfellihaldur Michael Cheah. "Igasugune abi on teretulnud, kuid küsimus on efektiivsuses. Lisaks võib see plaan inimesi pettusele meelitada," jätkas ta.

JPMorgan Chase & Co. panga tegevjuht Jamie Dimon leidis aga, et plaan on igati hea ja aitab kodulaenulepingud laenuvõtjate jaoks soodsalt ümber vaadata.

Läinud aasta lõpus oli Mortgage Bankers Associationi andmeil 9% USA eluasemelaenudest probleemsed või oli vara sundvõõrandamine juba alanud. Koduta on jäänud 2,3 miljonit USA peret ning Credit Suisse'i panga hinnangul võib see number aastaks 2012 kasvada 8,1 miljonile. See vastab 16 protsendile kodulaenu võtnud majapidamistest.

Olukorda eluasemeturul illustreerivad uute elamispindade ehitamise alustamise numbrid jaanuaris - detsembriga võrreldes oli langus 16,8% ning läinud aasta jaanuariga võrreldes rekordiline 56,2%.

Lisaks eluasemeturu toetamisele allkirjastas Barack Obama sel nädalal USA ajaloos rekordilise abipaketi riigi majanduse ergutamiseks - kahe aasta peale kokku 787 miljardit dollarit.

See on uuele presidendile ühelt poolt suur võit - nii ulatuslik abipakett sai poliitilisest masinavärgist läbi kõigest nelja nädalaga. Teisalt ei suutnud Obama kaasata opositsiooni - püsima jäid ideoloogilised lõhed, vabariiklaste arvates pole valitsuse plaanis piisavalt maksukärpeid. Poliitikute nägelemine vähendab aga valitsuse plaani usaldusväärsust.

Ka analüütikud on eri meelt, kui palju sellest 1000 lehekülje pikkusest "soovide nimekirjast" abi on. Paljud meetmed ei anna efekti enne tulevat aastat, mil halvim USA majanduses peaks prognooside järgi juba möödas olema.

Keskmine ameeriklane saab Obama maksukärbetest nädalas rahakotti 8 dollarit lisaks. Valitsus maksab lisaraha nimme väikeste summadena - nii on tõenäosus suurem, et raha säästmise asemel igapäevases tarbimises ära kulub.

Iseküsimus, kas liigsest tarbimisest tekkinud kriisi tuleks arstida sama mürgiga ning kas kriisist heitunud ameeriklased ka kaasa tõmmata lasevad.

USA keskpank kärpis äsja selle aasta majandusprognoose, ennustades SKP langust 0,5-1,3% ja tööpuuduse kasvu 8,8%-le.

Enda jaoks tavatu sammuna andis pank teada ka soovitud inflatsioonitaseme, et suunata inimeste inflatsiooniootusi. Sellega püüab pank vähendada deflatsiooniriski täna ning kappava inflatsiooni ohtu homme, kui USA majandus taas toibuma hakkab.

Toibumise eelduseks on USA pangandussüsteemi ja laenuturgude töölehakkamine. USA rahandusminister Timothy Geithner avalikustas läinud nädalal uue pankade päästmise kava, mille kogumaht küünib enam kui 2 triljoni dollarini. Mitmed olulised küsimused jäid aga vastuseta, mistõttu plaan valmistas esialgu pettumuse.

Analüütikud on kiitnud valitsuse mõtet teha enne riigi uut rahasüsti pankadele n-ö stressitaluvuse test, et välja sorteerida elujõulised pangad. "See pilt tuleb kole," prognoosis majandusekspert Nouriel Roubini, kelle hinnangul on paljud USA pangad sisuliselt pankrotis.

Roubini arvates on õige lahendus probleemsed pangad kiiresti riigistada, halbadest laenudest puhtaks rookida ja uuesti turule lasta. Nii nagu Rootsis 90nendatel. Alternatiiv oleks nii nagu Jaapanis aastateks vinduma jääda.

Ka endine USA keskpanga juht Alan Greenspan ütles ajalehele Financial Times, et riigistamine oleks kõige vähem halb variant. See võimaldaks probleemsed varad koondada "halba panka" ilma nende "õige" hinna pärast muretsemata.

Kinnisvarakrahhist rämpsuks muutunud vara on pankade bilansis veel triljonite dollarite eest. Kuni selliste varade osas selgust pole, jäävad laenuturud halvatuks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:57
    Otsi:

    Ava täpsem otsing