Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miljardid ootavad varmalt
Eelarves on hulk miljardeid, mis ootab kasutusvalmilt suunamist Eesti majanduse elavdamisse.
Jutt käib eurotoetustest, mida selle aasta eelarvesse on planeeritud 11,5 miljardi krooni jagu ning mis on üks väheseid ridu eelarves, mida ei kärbitud grammigi. Seega räägime kaalukast meetmest, mis võib riigi majanduslangusest taas kasvule upitada.
Eesti on Euroopa abiraha kasutajana usaldusväärne. See sai kinnitust möödunud nädalal, kui Euroopa Komisjon langetas heakskiitva otsuse Eesti eurotoetuste rakendamise süsteemi kohta.
Uuel toetusperioodil on vastutus senisest rohkem jagatud erinevate ministeeriumite vahel, ehk otsuseid tehakse just seal, kus on suurim tarkus. Euroopa Komisjon hindas administratsiooni ja rahandusministeeriumi võimekuse heaks, mis annab rohelise tule ka meie maksetaotluste menetlemisele Brüsselis.
Laekunud ettemaks 4,4 miljardit krooni viitab siiski sellele, et Euroopa Komisjoni usalduskrediit oli meil juba ennegi olemas. Nüüd on kinnitus ka paberil ja miski ei takista toetuste kiiret majandusse suunamist.
Ärev majandusolukord on pannud meid üle vaatama nii toetatavaid valdkondi kui ka otsima võimalusi bürokraatia vähendamiseks ja toetuse saaja elu lihtsustamiseks.
Peame suunama eurotoetusi kõige kriitilisematesse kohtadesse. Ennekõike tuleb panustada ettevõtluse jätkusuutlikkusse, aga ka võitlusesse tööpuudusega. Kitsal ajal on välistoetused üks väheseid võimalusi, mille abil saame jätkuvalt teha olulisi suurinvesteeringuid.
Oleme andnud KredExi väljastatavatele ettevõtluslaenudele riikliku tagatise ning arutlusel on tagatiste maksimumpiiri tõstmine 800 miljonilt 1,5 miljardile kroonile.
Juba on töös meetmed, toetamaks eksporti ning tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringuid, samuti toetatakse klastrite teket ning arendamist. Meetmeid on teisigi, nii et ettevõtjatel tasub kindlasti pöörduda EASi ja KredExi poole.
Võitluses tööpuudusega pakub riik võimalusi nii veel töötavate kui ka juba töötuks jäänud inimeste nõustamiseks ning täiend- ja ümberõppeks. Eurovahenditest toetatakse nii tööpraktikat kui ka madalama kvalifikatsiooniga töötajate koolitamist. Inimestele, keda koondamine ohustab, pakutakse karjäärinõustamist ja psühholoogilist abi.
Kindlasti on töötuid, kelle uueks võimaluseks on alustada päris oma ettevõttega. Selleks võib juba praegu saada tööturuametist toetust kuni 70 000 krooni, ettevõtluse alustamiseks on toetusvõimalused olemas ka EASil.