Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teisest sambast haihtusid miljardid
Hansa Pensionifondi K3 fondijuht Kristjan Tamla põhjendab seda aktsiaturgudel toimunuga. "Kuna aktsiaturud langesid terve 2008. aasta jooksul, siis alanes sellel perioodil keskmiselt ka pensionifondide osakute puhasväärtus. See tähendab, et inimeste sissemakstud summad kaotasid oma väärtust terve aasta jooksul," rääkis ta.
Aktsiaturgude pöördumisel muutub see pilt vastupidiseks, lisas Tamla.
ERGO fondijuhi Siim Valneri sõnul on aktsiaturud 2007. aasta oktoobriga võrreldes kaotanud poole väärtusest, kuid nn agressiivse strateegiaga fondid - investeerivad vähemalt poole varadest võlakirjadesse ning kuni poole aktsiatesse - on samal ajal kahanenud vaid 31 protsenti. Lisaks märkis ta, et konservatiivsed ehk võlakirjadesse investeerivad fondid on olnud viimase 12 kuu jooksul enamasti positiivse tootlusega.
Valner rõhutas, et pensioni kogumine on pikaajaline säästmine, mille edukus sõltub valdavalt turgude käekäigust. "Kui kõik aktsiaturud teevad läbi suure languse, siis sellest langusest ei jää puutumata ka Eesti pensionifondid," rääkis ERGO fondijuht.
Ka LHV Varahalduse juht Mihkel Oja tunnistas, et keskmisi numbreid vaadates polnud teise samba fondid mullu edukad. "Samas tuleb tõdeda, et tootluste vahed fondide seas on päris suured ning paraku on just suurematel fondidel halvemini läinud," nentis ta.
Oja sõnul tuleks inimestel võrrelda pensionifondide tootlusi. "Nad peaks oma valiku tegema lähtuvalt enda huvidest, sellest, kui edukalt üks või teine fondijuht nende pensionivara investeerib," kinnitas ta.
Tamla sõnul pole kõvasti kogumispensioni raha hakkama pannud aktsiaturgudel oodata tänavu olulist kasvu. "Paljud finantssektoris olevad ja sealt viimastel kvartalitel reaalmajandusse üle kandunud probleemid vajavad endiselt lahendamist," rääkis ta.
Tamla ütlusel sõltub fondide käekäik otseselt globaalsete finantsturgude, eelkõige aktsiaturgude liikumisest. Samas pakuvad mitmed kõrge investeerimisreitinguga võlakirjad praegu atraktiivseid tootluse võimalusi, märkis ta. "On tõenäoline, et esimesena saabub tõus krediiditurgudele," lisas Tamla.
Autor: Virge Lahe