Turundus suundub internetti

Internetiturundusega tegeleva altex marketingi juhatuse liige Epp-Kristiina Keerov räägib, et e-turunduse osatähtsus kasvab, kuna see on traditsioonilisest odavam, samas võib kampaania ka vähe raha sisse pannes väga edukas olla.

"Kui paar aastat tagasi tellis traditsiooniline turundaja bänneri, sest seda tegid kõik, siis praegu pööratakse rohkem tähelepanu statistikale ning ollakse nõus panustama n-ö mitteilusatele lahendustele, mis on samas tulemuslikumad," räägib Keerov.

"Panustame sellele, et klient oleks otsimootoritest leitav. Kui jälgida kodulehe statistikat, siis klikkide arv ei ole alati olulisim. Otsimootoritest tulevad n-ö õiged kliendid, neist saavad uudiskirja tellijad või ostjad," lisab Keerov.

Muutus on toimunud otsimootoriturunduse puhul ka märksõnapõhise reklaami kasuks - Google AdWords on altex marketingi kõige kiiremini kasvav tegevusharu.

Keerovi sõnul tõstab pead ka online-PR. Tihti avastatakse, et firma on veebis palju laiahaardelisemalt esindatud kui oma kodulehega, ettevõttest räägitakse blogides, Delfis, LinkedInis. Keerov soovitab tegeleda online-PRiga, aga tuleb arvestada, et see võtab aega paar-kolm tundi nädalas, mitte viis minutit kuus ja sellega peaks tegelema kaks-kolm konkreetset inimest. Tegutsema peaks läbimõeldud strateegia alusel, mitte lahmides vastavalt emotsioonidele. Hea oleks auditeerida oma n-ö e-jalajälge - kaardistada tegelik siruulatus internetis.

"Kui otsingumootorist tuleb esimesena välja viis veebipäevikut, milles kirjutatakse firmaga seonduvatest probleemidest, siis vaevalt et klient edasi otsib. Eriti tasub PRile tähelepanu pöörata väiksematel ning tundmatumatel firmadel, kelle resümeed suudab paar nurinat rohkem kahjustada kui suure ettevõtte puhul," räägib Keerov.

"Traditsiooniline suhtekorraldus vastandub online-suhtekorraldusele. Kui esimese puhul ei taheta, et üldse midagi negatiivset räägitaks, siis veebis kätt ette panna ei saa," lisab ta. Sopp jääb alles igaveseks. Veebis hinnatakse valmisolekut probleeme lahendada, vale on sõimurahele reageerimata jätta.

Reval Hotelsi internetimüügi ja turunduse juht Helina Tuvike on nõus, et e-turunduse osatähtsus ilmselt kasvab. Põhjus on osalt klientide harjumuste muutustes - järjest rohkem inimesi otsib informatsiooni toodete ja teenuste kohta internetist ning soovib neid sealt ka osta. Teisalt sunnib praegune majandusolukord firmasid otsima uusi turundus- ning müügikanaleid ja tegevusi.

Tuvikese sõnul tegeletakse ka online-PRiga. Osalemine veebipäevikutes ja foorumites läheb aga pigem sotsiaalse meedia valdkonda. Kuna järjest rohkem kliente teeb oma ostuotsuse teiste klientide kommentaaride ja soovituste alusel, jälgitakse klientide kommentaare teenuste kohta, vajadusel tehakse parandusi ja arendusi. Tähelepanu all on peamiselt Tripadvaiser, mis on klientide seiramiseks hea kanal.

ASi Nordic Digital turundusassistendi Kettrud Pai sõnul tuleb otsida uusi võimalusi ja üle vaadata olemasolevad. Kasutajad suunduvad rohkem netti, ka Photopointil on olemas nii veebimüük kui ka aktiivne blogi huvitavate materjalide jagamiseks.

Silma hoitakse peal mitmetel lehekülgedel, et näha, kes millega tegeleb, see on võimalus turuga kursis olemiseks. Samas on kommenteerimine nii interneti võlu kui ka valu. Negatiivsetele kommentaaridele aeg-ajalt vastatakse, igasse Delfi vestlusesse pole aga Pai sõnul mõtet sekkuda.

Kristiine Kaubanduskeskuse turundusjuhi Kaidi Lauri sõnul ei panustatud eelmisel suvel, kui ta Kristiines tööd alustas, internetile väga palju. Kui suvel viibivad inimesed toas vähe, siis praegu ollakse kodus rohkem, seda nii aastaajast tingituna kui ka kokkuhoidmissoovi tõttu. Internetireklaami osatähtsus Lauri sõnul suureneb, aga see ei muutu põhikanaliks.

Lauri sõnul on sotsiaalse meedia kasutamine delikaatne piiri peal kõndimine, foorumites taunitakse pealesurutud reklaami. "Eestlane on selles osas tundlik, kui minna suhtlusfoorumisse reklaami tegema, siis blokeeritakse sind ära või antakse negatiivset tagasisidet. Nõuab kavalust ja eetikat, et see töötaks," räägib Lauri.

Mujal maailmas on suhtluskeskkonnad nagu Facebook või Orkut paremini kasutatud. Näiteks rõivabrändidel on seal omad kontod, kus sihtrühmaga suheldakse.

"Tavaline bänner ei mängi alati välja, leitakse midagi uut, nagu näiteks videolõigud mõni aeg tagasi," räägib Lauri, kelle sõnul oleks suur muudatus, kui suudetaks pakkuda mahult praegustest suuremaid bännereid, millele oleks võimalik lisada näiteks mänge, et keskkonda põnevamaks muuta.