Hangete vaidlustamine hakkab pärssima euroraha laekumist

23. veebruar 2009, 12:23

Lähiajal võib suureneda riigihangete
vaidlustamine osalejate poolt, mis pidurdab Euroopa Liidu abiraha Eestisse
jõudmist, leiab rahandusministeerium.

"Raskes majandusolukorras võib hangete vaidlustamiste arv kasvada, mis takistab tuntavalt eurokroonide liikumist Eesti majandusse," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. Tema sõnul on vajalik juba ette mõelda riskidele, mis võivad kaasa tuua toetuste kasutamise venimist.

Riik peab Siku ütlusel võimaluse korral toetuse saajatele vastu tulema. "Kaasfinantseerimise probleemsus tabab suure tõenäosusega just kohalikke omavalitsusi, kes peavad leidma oma vahendeid suurprojektide rahastamiseks," rääkis ta.

Selleks aastaks on riigieelarvesse planeeritud välistoetusi 12,3 miljardit krooni, millest maksti jaanuaris toetuse saajatele välja 403 miljonit. Valdkonniti on tehtud suurimad väljamaksed põllumajandusse, regionaalarengusse, tööhõivesse ning transpordiinvesteeringutesse. Jaanuari suurim väljamakse tehti Tartu Maarjamõisa haiglale, kogusummas 48,3 miljonit krooni.

Rahandusministeerium on tulenevalt majandusolukorrast algatanud protsessi prioriteetide ja toetatavate valdkondade ümbervaatamiseks. "Hetkesituatsioonis tuleb vaagida, kus toetust enim vajatakse. Kahtlemata on esimesteks prioriteetideks tööturg ja ettevõtlus," märkis Sikk.

Asekantsleri sõnul tuleb riigil kiirelt tegutseda, et võimaldada koondatavatele juba enne töötuks jäämist nii nõustamist kui võimalust ümber- ja täiendõppeks. "Ettevõtluses peame mõtlema ennekõike ekspordile ja konkurentsivõimelisele tehnoloogiale," lisas Sikk.

Nii Euroopa Komisjon kui Eesti on hakanud ümber vaatama regulatsioone, et vähendada halduskoormust ning muuta struktuurivahendite kasutamine efektiivsemaks ja kiiremaks. Otsitakse võimalusi bürokraatia vähendamiseks ning paindlikumate finantseerimisvõimaluste pakkumiseks.

Möödunud nädalal sai Eesti koos teiste liikmesriikidega Euroopa Komisjonilt pooleaastase pikenduse eelmise (2004-06) toetusperioodi struktuurifondide kasutamiseks, mis võimaldab täiendavalt majandusse suunata ligi sada miljonit krooni. Tegu on valdavalt Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega, mida sotsiaalministeerium kasutab näiteks töötute nõustamiseks ja koolitamiseks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. February 2009, 12:23
Otsi:

Ava täpsem otsing