Venemaa surub noored igavesteks üliõpilasteks

24. veebruar 2009, 21:09

Venemaa valitsuses on päevakorral kümnete
miljardite rublade täiendav eraldamine haridussüsteemile, et üliõpilasi kauemaks
koolidesse „konserveerida“ vältimaks värskete kõrgharitute massilist
tööpuudust.

Selline samm tõmbaks kriipsu peale seniste haridusreformide saavutustele, mis üritasid vältida massiliselt väljaantavate diplomite devalveerumist, kirjutas Kommersant. Taolise ettepaneku on esitanud esimese asepeaministri Igor Šuvalovi juhitud majanduse jätkusuutlikkuse tagamise valitsuskomisjoni juures asuv ekspertnõukogu. Senine kõrghariduse reformimise poliitika on lähtunud kursist riigi toetust kõrgkoolidele järk-järgult vähendada, lastes neid ise vabal turul hakkama saada.

Ekspertnõukogu revolutsioonilise ettepaneku kohaselt pikendataks õpiaega kõrgkoolis kuni 12 aastani – nii lükkuks praeguse teismelise sisenemine tööturule edasi juba tema kõrgkooli astudes. Samas kontekstis pakutakse pedagoogilise kaadri koondamist riigi toetatud töötute ümberõppe programmide tarvis.

Vastupidiselt senisele ideele, et üliõpilane peab ära teenima võimaluse kõrgharidusele, pakuvad ettepanekud võimalust õppida kõigile soovijatele. Näiteks olevat mõttekas ümber vaadata keeld kahelistele õpilastele astuda isegi kõrgkooli tasulisse õppesse. Samuti soodustataks bakalaureuse kraadi omandanute siirdumist magistrantuuri. Senise kursi järgi pidanuks see saama võimaluseks vaid koolide ja õppijate eliidile ning seda tasulisena. Ettepanekute kohaselt peab magistriõppesse pääsema vabamalt, peale seda aga aspirantuuri.

Kitsalt erialased kõrgkoolid võiksid aga eriala omandanud lõpetajatele pakkuda täiendavalt tarkusi inglise keele, programmeerimise ja raamatupidamise alal. Tehnikumide lõpetajate töölemineku asemel tuleks maksimaalselt lihtsustada nende vastuvõttu kõrgkooli kolmandale kursusele. Riigieelarvelistele kohtadele vastuvõttu tuleks üldse maksimaalselt laiendada. Ühtlasi tasuliste õppijate hulga säilitamiseks peaks riik kõrgkoolidele eraldama täiendavat raha, et katta ka 80% tasulise õppe kuludest riigieelarvest.

Kõrgema majanduskooli rektori Jaroslav Kuzminovi varasema ettepaneku kohaselt tuleks samuti eraldada riigi raha nende lõpetajate täiendavaks õppeks, kes tööd ei leia: kõrgkooli hinnangul on neid 50% ehk 200 000 inimest aastas.

„Tuleb mõelda uutest võimalustest tööturul, mida võib leida ka kriisiajal. Aga muidugi on lihtsam otsida laterna alt, kus on hea valge. Ehk selle asemel, et õpetada üliõpilasi töötama, on jälle tagasi idee kõrgkoolist kui hoiukambrist. Et teha noortest igavesed üliõpilased,“ teatati ajalehele haridusministeeriumi juhtkonnast.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. February 2009, 21:09
Otsi:

Ava täpsem otsing