Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Post panustab infole
Küsimustele vastab Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste.
Enne 2006. aastal kahjumisse kukkumist oli Eesti Post vähemalt majandustulemuste numbrite järgi korralikult toimiv ettevõte. 2005. aastal oli kasum 43,9 miljonit krooni. Mis juhtus, et ettevõte järgmisteks aastateks mitmekümne miljonilistesse kahjumitesse langes?
2005. aastal ei olnud võrreldes 2004. aastaga tegelikult kasvu. 2005. aasta kasumikasv tulenes amortisatsiooni ümbermängimisest. Postiseadusest tulid hinnamehhanismid, mis toona keerasid pildi pea peale. Tulude pool jäi pidama seadusandluse taha. Teine tekkinud kahjumi põhjus oli 2006. ja 2007. aasta tugev surve tööjõukuludele. See mängis olulist rolli. Lisaks veel kütusekulud, mis läksid hoolega üles.
2008. aastal saadud 0,4 mln krooni kasumit on pigem emotsionaalse tähtsusega. Ligi miljardikroonise käibega ettevõttel ei ole 0,4 miljonit kasumit mingi näitaja.
Mis ettevõtte kahjumist välja aitas?
Vaatasime, millised kulud on otstarbekad. Kindlasti avaldas mõju postivõrgu ja protsesside ümbervaatamine.
Tagantjärele võib öelda, et 2006. ja 2007. aasta miinus oli Eesti Posti jaoks hea. See sundis liigutama. Alles praegu tegutsema hakkamine oleks meie jaoks hiljaks jäänud.
Kas Eesti Post on ümberkorraldustega võtnud suuna saada klassikaliseks logistikaettevõtteks?
Me oleme kõiki suundi arendanud. Me fookustame kolme põhilisse suunda: traditsiooniline postiteenus, logistika ja infologistika.
Logistika paistab kõige enam silma, kuna sinna on praegu kõige enam uusi asju tulnud.
Tänavuse eelarve arutlusel lasi Eesti Posti nõukogu tuludest maha võtta 61 miljonit krooni, tulenevalt mõjudest, mida toob kaasa postituru avamine. Kust need 61 miljonit tulevikus tagasi peaksid tulema?
Postiturule tuleb lasta rohkem kvaliteetteenust - vähem jaekaubandust, rohkem finantsteenust postivõrku. Postituru avamine toob kaasa sektoris uue situatsiooni. Ümbrikus liigutatavate kirjade maht siirdub e-kanalitesse.
80% kirjadest on aga teatised ja arved, millele on selgelt e-lahendused olemas. Infologistika on see haru, kuhu tahame jõudsalt siseneda. Maikuus tuleme välja e-arvete teenusega. Oleme tasa ja targu seda teenust ette valmistanud ning jõudnud sellega kaugemale, kui sellest on räägitud. Teenuse alla jäävad erinevad e-dokumentide liigutamised.
Logistikateenuseid on oluline vaadata Balti perspektiivis. Suurklient tahab teenust kõikjal Baltimaades. Siin on oluline, kuidas saavutame kokkulepped teiste Balti postiettevõtetega.
On siin probleemid?
Meil on ELS Balti Expressi teenus, kuid see pole ootusi täitnud. Praegu on töörühm koos ja mul on selles suhtes suured lootused.
Kui palju Eesti Posti lähiaastate investeeringutest läheb logistikateenuste arendamisse?
Logistikal on see aasta investeeringute maht väiksem. Kui Balti postiettevõtete koostöölepe, mis esimeses kvartalis jõuab joone peale, nõuab investeeringuid, siis võib-olla investeerime rohkem logistikasse. Oleme kõikjal Baltimaades teenusega otsene konkurent DPD-le ja Itellale. Nende turueelis on praegu, et nad suudavad teha kõiki Balti riike. Teisalt pole neil aga nii laia jaotusvõrku, kui on postiorganisatsioonidel.
Sellel aastal panustame koostöö lihtsustamisele logistikateenuse klientidega - EDI/XML andmevahetus suurklientidega, ELS kullerteenuse ja laoteenuse veebipõhiseid lahendused.
Mida toob kaasa postituru avanemine?
Kui 80% kirjadest on ärikirjad, siis ärikliendi ootus on hinnalangus. Tekib partiikiri. Universaalse postiteenuse puhul peab Eesti Post toimetama kirjad kohale järgmisel päeval. Tõenäoline, et äriklient ei huvitugi, et kiri läheks kohale järgmisel päeval. Tema jaoks pole vahet, et arve jõuaks kohale kohe. Oluline on, et arve kohaletoimetamise järel jääks veel mõistlik maksetähtaeg arve saajale. Peaasi on hind. Võib juhtuda, et partiikirjade puhul ei ole kohalekanne iga päev, vaid kaks või kolm korda nädalas, kuid hind on odavam.
Kes on need konkurendid, kes postituru avamisel tulevad konkurentsi pakkuma?
Express Post - tema veab perioodikat laiali, loomulikult tahab ta ka kirju laiali kanda.
E-arveid trükivad ja kannavad laiali Itella.
Kas nemad ongi need ettevõtted, kes saavad Eesti Posti tuludest kaduva 61 miljonit krooni endale?
Seda nüüd mitte. Partiikirjadega lihtsalt hinnad kukuvad.
Peab arvestama, et langeb ka vajadus mitmesuguste kaupade järele. Postimüügis maht väheneb.
Milleks on Eesti Postile vajalik erastamine?
Kolme aasta strateegiline plaan näeb ette 400 miljonit krooni investeeringuid. Ilmselge, et selleks tuleb kuskilt raha saada. Ja üks võimalus on võõra raha sisse toomine. Valitsus ei ole seda minu teada veel arutanud. Nii, et ma ei tea, mis erastamisest saab.
Aga teie arvates on Eesti Posti erastamine vajalik?
Jah, kindlasti.
Postiturg jääb nagunii kohalikuks. Erastamine on aga oluline logistika jaoks. Logistika on mahupõhine. Meil on võimalik olla suurema võrgustiku osa või olla mõne suurema firma osa. Üksi tegutsedes oleks meil ainult kohalik turg või maksimaalselt Baltimaade turg.