Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui palju on Eestis ruumi Venemaale imporditavate sõiduautode ladustamiseks?

    Meil on ladustatud ligi 3000 sõidukit ja see pole viimastel kuudel oluliselt muutunud, kuna meie olemasolevad platsid ei võimaldanud (ega võimalda) vastu võtta suuri koguseid Venemaa jaoks mõeldud autosid. Sellest tingituna oleme läbi aasta hoiustanud enam-vähem stabiilses mahus, peamiselt Balti turule mõeldud autosid.
    Tõenäosus, et sõiduautode tootjatel jääb vajadus sihtturu lähedaste puhverladude järele, on päris suur. Samas ei usu aga, et need mahud jäävad pikaks ajaks praegusele kõrgele tasemele.
    ESTEVE Terminal või mõni meiega samasse (BMLG) gruppi kuuluv ettevõte investeerib väga suure tõenäosusega uutesse autoplatsidesse Paldiski lõunasadamas.
    Arvestades turul valitsevat olukorda, kus on vaja kohe ladustada suuri koguseid autosid, konkureerivad omavahel vaid Sillamäe ja Paldiski Põhjasadam. Kui olukord rahuneb, tiheneb sadamate ja terminalide vahel taas konkurents, eelkõige just Paldiski lõunasadamas tegutsevate terminalide arvel.
    Tallinna Sadamale kuuluvas Paldiski Lõunasadamas on ladustatud orienteerivalt ligikaudu 4000 autot. Vajadus vaheladude järele on praegu tõesti üsna suur, tänu tekkinud olukorrale, kus tarbimine on kogu maailmas hüppeliselt vähenenud.
    Pikemas perspektiivis aga peaks see olukord siiski stabiliseeruma. Toodetakse siiski enamasti vastavalt tellimusele ja toodang tahetakse viia tellijani võimalikult kiiresti. Suurte vaheladude vajadus muutub ebaolulisemaks.
    Tallinna Sadam siiski planeerib rajada Paldiskisse lisaterritooriume autode ladustamiseks ligi 17 hektarit. See ei ole aga tingitud praegusest olukorrast, kus lisaladustamise vajadus on äkki päevakorrale kerkinud. Tegemist on meie pikaajalise strateegiaga, kuna meie praegused terminalipinnad on selgelt kitsaks jäänud ka nn tavaolukorras.
    Autoterminali loomisega alustas SilSteve juba 2006. aastal, kui tegime ka proovilaeva. Praegu oleme võimelised vastu võtma ka kõige suuremaid autode veo laevu. Edasiveoks kasutame feederlaevu, autotreilereid ja vedu raudteel. Praegu on ehitatud parkimisplatse ligi 35 000 auto ladustamiseks. Praegu ladustame umbes 25 000 autot. Olulist platside suurendamist SilSteve ei planeeri, kuna piiriületus Venemaaga on endiselt probleemiks. Olukorra paranedes võidaksid kahtlemata kõik osapooled.
    Paldiski Põhjasadamas korraga ladustatavate sõidukite arv jääb vahemikku 5 000-10 000. See number on viimaste kuude lõikes olnud suhteliselt stabiilne, sõltudes, kas parajasti on on olnud aktiivsem sisse- või väljavedu. Põhjasadamas ei ole siiani olnud kaupu, sh ka uusi sõiduautosid, mis jääksid väga pikaks ajaks ladustatuna sadamasse seisma. Sadama eesmärk on ennekõike kaubavoogude tagamine.
    Meie soov on käidelda aastas 200 000 sõidukit. Paldiski Põhjasadama infrastruktuuri rajamine on toimunud seda eesmärki silmas pidades.
    Paldiski Põhjasadam on uute sõiduautode käitlemist näinud oma arengusuunana alates 2005. aastast, kui sadama rekonstrueerimise käigus lõime head tingimused ja vajaliku infrastruktuuri just selle kauba käitlemiseks. Asudes Paldiski linnas, määratleme end nn rohelise sadamana, mida läbivad linnakeskkonnale ohutud kaubad: sõiduautod, veeremkaubad, konteinerid ning üldkaubad.
    Ettevõtted peavad reageerima turu tingimustele ning juba alates 2005. aastast olid märgid, et seniste Venemaalt tulevate toorainete, sh nafta voogude maht on peagi drastiliselt vähenemas. Sellest räägiti, kuid tegelikult olid mahukad investeeringud juba tehtud ning alternatiivideks ei valmistutud tõsiselt enne, kui need vood olid juba lõppenud.
    Meie mahukad ehitustööd algasid 2005. aastal ning toona tehtud arvestused saabuvate trendide suhtes on senini paika pidanud. Paldiski Põhjasadama jaoks ei ole uute sõiduautode käitlemine alternatiiv teiste kaupade asendamiseks, vaid meie jaoks on tegemist planeeritud kaubagrupiga ning kõikide lisateenuste olemasoluga autovedajatele parima teeninduse võimaldamiseks.
    Nagu kõigis Eesti transpordiga tegelevates ettevõtetes, on probleemiks piiriküsimus. On olemas vanasõna "Kus viga näed laita, seal tule ja aita." - möödunud aastal sõlmis Paldiski Sadamate AS Värska vallavalitsusega avaliku enampakkumise tulemusel hoonestusõiguse lepingu Koidula piiripunkti vahetusse lähedusse 10 ha suurusele maa-alale transpordikeskuse rajamiseks. Transpordikeskuse rajamisega soovime ühiselt lahendada veoautode pikkade järjekordade probleemi ja samuti heakorra-, liiklusohutuse- ning piiriületusprobleemid Värskas. Samuti loob Koidulasse tolliladude rajamine Paldiski Põhjasadamale täiendavad ladustamisvõimalused Vene piiri lähedal.
    Maailma üldise kaubavoogude vähenemise tingimustes on sadamate seas kõikidele kaupadele pingeline konkurents. Eestist läbi liikuvate uute sõiduautode maht on Venemaa koguvajadusega võrreldes äärmiselt väike. Samas on globaalne majanduslangus pigem uus võimalus turu positsiooni parandamiseks, kuna korrastuvad nii kaubavedajate turg kui ka hinnad, mõjutades tarneahelas osalevaid ettevõtteid efektiivsusele. Oodata on veoteenuste turu korrastumist ning võimaluste otsimist paremateks ja efektiivsemateks logistilisteks lahendusteks.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Gaasitoru värvi alt kraabiti välja keelatud Vene osad. Leedu tülis vaadatakse ka Infortari firma poole
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.