Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui palju on Eestis ruumi Venemaale imporditavate sõiduautode ladustamiseks?
Meil on ladustatud ligi 3000 sõidukit ja see pole viimastel kuudel oluliselt muutunud, kuna meie olemasolevad platsid ei võimaldanud (ega võimalda) vastu võtta suuri koguseid Venemaa jaoks mõeldud autosid. Sellest tingituna oleme läbi aasta hoiustanud enam-vähem stabiilses mahus, peamiselt Balti turule mõeldud autosid.
Tõenäosus, et sõiduautode tootjatel jääb vajadus sihtturu lähedaste puhverladude järele, on päris suur. Samas ei usu aga, et need mahud jäävad pikaks ajaks praegusele kõrgele tasemele.
ESTEVE Terminal või mõni meiega samasse (BMLG) gruppi kuuluv ettevõte investeerib väga suure tõenäosusega uutesse autoplatsidesse Paldiski lõunasadamas.
Arvestades turul valitsevat olukorda, kus on vaja kohe ladustada suuri koguseid autosid, konkureerivad omavahel vaid Sillamäe ja Paldiski Põhjasadam. Kui olukord rahuneb, tiheneb sadamate ja terminalide vahel taas konkurents, eelkõige just Paldiski lõunasadamas tegutsevate terminalide arvel.
Tallinna Sadamale kuuluvas Paldiski Lõunasadamas on ladustatud orienteerivalt ligikaudu 4000 autot. Vajadus vaheladude järele on praegu tõesti üsna suur, tänu tekkinud olukorrale, kus tarbimine on kogu maailmas hüppeliselt vähenenud.
Pikemas perspektiivis aga peaks see olukord siiski stabiliseeruma. Toodetakse siiski enamasti vastavalt tellimusele ja toodang tahetakse viia tellijani võimalikult kiiresti. Suurte vaheladude vajadus muutub ebaolulisemaks.
Tallinna Sadam siiski planeerib rajada Paldiskisse lisaterritooriume autode ladustamiseks ligi 17 hektarit. See ei ole aga tingitud praegusest olukorrast, kus lisaladustamise vajadus on äkki päevakorrale kerkinud. Tegemist on meie pikaajalise strateegiaga, kuna meie praegused terminalipinnad on selgelt kitsaks jäänud ka nn tavaolukorras.
Autoterminali loomisega alustas SilSteve juba 2006. aastal, kui tegime ka proovilaeva. Praegu oleme võimelised vastu võtma ka kõige suuremaid autode veo laevu. Edasiveoks kasutame feederlaevu, autotreilereid ja vedu raudteel. Praegu on ehitatud parkimisplatse ligi 35 000 auto ladustamiseks. Praegu ladustame umbes 25 000 autot. Olulist platside suurendamist SilSteve ei planeeri, kuna piiriületus Venemaaga on endiselt probleemiks. Olukorra paranedes võidaksid kahtlemata kõik osapooled.
Paldiski Põhjasadamas korraga ladustatavate sõidukite arv jääb vahemikku 5 000-10 000. See number on viimaste kuude lõikes olnud suhteliselt stabiilne, sõltudes, kas parajasti on on olnud aktiivsem sisse- või väljavedu. Põhjasadamas ei ole siiani olnud kaupu, sh ka uusi sõiduautosid, mis jääksid väga pikaks ajaks ladustatuna sadamasse seisma. Sadama eesmärk on ennekõike kaubavoogude tagamine.
Meie soov on käidelda aastas 200 000 sõidukit. Paldiski Põhjasadama infrastruktuuri rajamine on toimunud seda eesmärki silmas pidades.
Paldiski Põhjasadam on uute sõiduautode käitlemist näinud oma arengusuunana alates 2005. aastast, kui sadama rekonstrueerimise käigus lõime head tingimused ja vajaliku infrastruktuuri just selle kauba käitlemiseks. Asudes Paldiski linnas, määratleme end nn rohelise sadamana, mida läbivad linnakeskkonnale ohutud kaubad: sõiduautod, veeremkaubad, konteinerid ning üldkaubad.
Ettevõtted peavad reageerima turu tingimustele ning juba alates 2005. aastast olid märgid, et seniste Venemaalt tulevate toorainete, sh nafta voogude maht on peagi drastiliselt vähenemas. Sellest räägiti, kuid tegelikult olid mahukad investeeringud juba tehtud ning alternatiivideks ei valmistutud tõsiselt enne, kui need vood olid juba lõppenud.
Meie mahukad ehitustööd algasid 2005. aastal ning toona tehtud arvestused saabuvate trendide suhtes on senini paika pidanud. Paldiski Põhjasadama jaoks ei ole uute sõiduautode käitlemine alternatiiv teiste kaupade asendamiseks, vaid meie jaoks on tegemist planeeritud kaubagrupiga ning kõikide lisateenuste olemasoluga autovedajatele parima teeninduse võimaldamiseks.
Nagu kõigis Eesti transpordiga tegelevates ettevõtetes, on probleemiks piiriküsimus. On olemas vanasõna "Kus viga näed laita, seal tule ja aita." - möödunud aastal sõlmis Paldiski Sadamate AS Värska vallavalitsusega avaliku enampakkumise tulemusel hoonestusõiguse lepingu Koidula piiripunkti vahetusse lähedusse 10 ha suurusele maa-alale transpordikeskuse rajamiseks. Transpordikeskuse rajamisega soovime ühiselt lahendada veoautode pikkade järjekordade probleemi ja samuti heakorra-, liiklusohutuse- ning piiriületusprobleemid Värskas. Samuti loob Koidulasse tolliladude rajamine Paldiski Põhjasadamale täiendavad ladustamisvõimalused Vene piiri lähedal.
Maailma üldise kaubavoogude vähenemise tingimustes on sadamate seas kõikidele kaupadele pingeline konkurents. Eestist läbi liikuvate uute sõiduautode maht on Venemaa koguvajadusega võrreldes äärmiselt väike. Samas on globaalne majanduslangus pigem uus võimalus turu positsiooni parandamiseks, kuna korrastuvad nii kaubavedajate turg kui ka hinnad, mõjutades tarneahelas osalevaid ettevõtteid efektiivsusele. Oodata on veoteenuste turu korrastumist ning võimaluste otsimist paremateks ja efektiivsemateks logistilisteks lahendusteks.
Autor: ÄP