Iga ametnik ei larista - aga kes?

Avalikus halduses kasvasid palgad neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga ligi 7 protsenti, turu keskmine jäi 5 juurde. Seega hoolimata kogu kärpejutust tõstis riigisektor ametnike palku ikka erasektorist veidi kiiremini.

Äripäev teeb ettepaneku, et kõikide riigiteenistujate töötasud - loomulikult koos kõikide lisatasudega - oleksid veebis üleval ning neid andmeid uuendatakse operatiivselt iga kuu. Tabelis peaks olema ka näha tõusud (või langused) kuu lõikes, et andmed oleksid ajas võrreldavad.

Esiteks näib pidev ja põhjalik palkade avalikustamine olevat ainuke viis, kuidas avalikku sektorit palkade kontrollimisele suunata. Erasektor püüab olla kurvist ees: ellu jääb see, kes teeb valusad otsused teistest kiiremini ära.

Suurt osa avalikku sektorit iseloomustab aga tänini suhtumine, et jagame nüüd veel viimast korda kamaluga preemiaid, sest ei tea, millal enam saab. Nii tegi Jõelähtme vald, kus ametist lahkuv vallavanem maksis eelmise aasta lõpul preemiateks ja lisatasudeks ligi 1,2 miljonit krooni.

Tähtis on täpse hinnangu andmine just kiirelt muutuvas kriisiolukorras. Praegu hakkavad ministeeriumid oma töötajate eelmise aasta palgaandmeid veebi riputama alles märtsi lõpul. Kuid meid huvitab, kellele maksti detsembris jõulupreemiaid ja mis toimus palgatõusudega jaanuaris. Lähemal vaatlusel selgub, et see on ettepanek, millest ka ametnikel pole põhjust keelduda.

Operatiivne avalikustamine lubaks palgaandmeid omavahel võrrelda nii ministeeriumide ja nende allasutuste vahel kui ka sees. Praegu räägime avaliku halduse keskmistest palkadest. Selle tulemuseks on, et kõiki lüüakse ühe vitsaga ja ametnikest tekibki maine kui ühest laristajate kambast.

See on ebaõiglane. On riigiasutusi, kus keskmise palga ajavad kõrgele tippjuhtkonna helded tasud, kuid reatöötajate palk on üllatavalt kesine. Need inimesed ütlevad nördinult: "Mina see küll ei ole, kellest ajakirjanduses selline mulje on jäänud." Kui saame õige ülevaate, saame ka inimesi õiglasemalt kohelda ning vaadata, kas palgatõusu veavad juhid, sekretärid või hoopis õpetajad. Kuna ametnike sissetulek on niigi avalik, siis mingeid uusi vapustusi meie ettepanek kaasa ei too. Natuke bürokraatiat see ju tekitab, kuid e-riigile ei tohiks see lisakohustus üle jõu käia.

Avalikustamine ei välista palgatõuse. Kui inimese töökohustused on kasvanud või tema palk on olnud kolleegidega võrreldes liiga madal, siis on palgatõus mõeldav. Ministeeriumid ju saavad oma otsuseid selgitada. Ning avalikkus saab vaadelda üksikjuhtumeid, mitte keskmistega opereerides kõiki ühtmoodi poriseks loopida.

Autor: ÄP