Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktsionärid tulevad raha peale

    On kahte peamist tüüpi aktsiainvestoreid. Ühed, kes pidevalt ostavad-müüvad, panustavad erinevate finantsinstrumentidega aktsiate tõusule või langusele, võimendavad positsioone ning silmitsevad pikisilmi sinist ekraani, kuni börs suletakse. Need on spekulandid, kelle jaoks iga päev on täis ärevust ja kauplemine võtab hirmsa aja.
    Teised on need, kes ei viitsi närvitseda ja ostavad aktsiaid pikemaks perioodiks - kas mõneks aastaks või (nagu maailma kahtlemata kuulsaim investor Warren Buffett) terveks eluks.
    Mis kasu on aktsia omamisest terveks eluks? Aktsia väärtus võib lakke lennata ja paberil oled rikas mees, aga mille eest poes leiba osta?
    Põhjus, miks investeerida aktsiatesse pikaajaliselt, on eelkõige iga aasta saadav tulu ehk dividendid. Loomulikult ei investeeri kõik sellise tulu nimel ning noortel kasvavatel ettevõtetel ongi ilmselt mõistlikum kasum reinvesteerida, et kunagi hiljem päris tugevana ka ustavaid aktsionäre meeles pidada. Ning mõned investorid tahavad aktsia mõne aasta pärast oluliselt kosunumana maha müüa ning teenivad oma kasu sealt.
    Aga siiski. Kui ettevõte teatab dividendide vähendamisest või ärajätmisest, loobub suur hulk aktsionäre kohe omanikustaatusest ning turul kajastab seda aktsia hinna kiire langus, mis omakorda vähendab teiste omanike vara.
    Üks variant oleks aktsiate asemel koguda riigi võlakirju, mis vähendab ka investeeringu riskitaset. Aga ka nii vaikset kasvu paljud investorid ei taha.
    Arvestades inflatsiooniga, on Londoni Business Schooli arvutuste kohaselt sissetulek dividendidest alates eelmise sajandi algusest moodustanud lausa 70 protsenti USA aktsiatulust.
    Seetõttu ei tasuks aktsiaostu mõtet maha matta, vaid valida lihtsalt hoolikamalt ettevõtteid, mis enda omanikke hästi hoiavad ja korralikult rasvase rahaga nuumavad.
    Bloombergi usinad analüütikud on tippinud S&P 500 indeksi aktsiad suhteliselt lihtsasse dividendide diskonteerimise mudelisse, millest võib tulemusi analüüsides teha kaks peamist järeldust. Kõigepealt avaldab mudel, et enamik indeksi aktsiaid on siiani ülehinnatud, lausa 46 protsendi jagu. Kaunis masendav tulemus, arvestades, et aastaga on indeks kaotanud juba niigi 45 protsenti oma väärtusest.
    Teine, oluliselt põnevam tulemus näitab, et indeksi ridades peidab end väike hulk finantssektoriväliseid ettevõtteid, mida võiks tõepoolest pidada pärliteks põhjamudas. Kümme ettevõtet, mille aktsia hind praegu on halvimal juhul pea 30 protsenti ja parimal juhul lausa 60 protsenti madalam, kui see dividendide väljamakseid arvestades olla võiks.
    Millised need peidetud pärlid siis olla võiksid? Nimekirjas domineerivad meditsiinivaldkonna esindajaid.
    Enim paistab alahinnatud olevat meditsiinitehnikat arendav, tootev ja turustav C.R. Bard. Ettevõtte toodangut võib leida kõikvõimalikes meditsiiniasutustes USAs, Euroopas ja Jaapanis ning ta pakub tööd 10 200 inimesele. Bardi tegevusala on ka suhteliselt vastupanuvõimeline kriisile, sest haigeks jäävad inimesed ka majanduslanguse ajal - stressi tõttu võib-olla isegi tavapärasest enam -, kuigi uute masinate ostu võivad haiglad siiski edasi lükata. Dividendide diskonteerimise mudeli järgi on turg Bardi aktsiat lausa 59 protsendi jagu alahinnanud.
    Seega tuleb otsida ettevõtteid, mis tegelevad inimeste jaoks hädavajalike valdkondadega. Meditsiin, toiduained ja esmatarbekaup on ka langusperioodil head investeerimisobjektid.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.