Kahjumid tõid aasta suurima languse

Artikkel

- Uudised
- 26. veebruar 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kahjumid tõid aasta suurima languse
Neljanda kvartali kahjumist raporteerinud Tallinna Kaubamaja aktsia hind odavnes 14 protsenti.
Kasumi vähenemisest teada andnud Ekspress Grupi aktsia langes 3,7 protsenti.
Merko Ehitus teatas oma kvartalikahjumist pärast börsipäeva, nii et nende aktsia uudisele reageerida ei jõudnud.
2,4 protsendiga oli ainus tõusja Harju Elekter, kuigi nendegi kasum vähenes.
Tallinna Kaubamaja kukkus neljandas kvartalis 68,7 miljoni kroonisesse kahjumisse, aasta varem lõpetati suurt pühadehooaega sisaldav kvartal veel 131,1 miljonilise kasumiga.
Kasumi vähenemise taga oli varade allahindamine - kokku vähendati põhivara väärtust 147 mln krooni võrra. Sealhulgas hinnati Pirita Selveri maksumus alla 60 mln krooni, Põltsamaa ja Kohtla-Järve Selverid kokku 12 mln krooni, Lätis asuvad varad 75 mln krooni. Lisaks hindas Kaubamaja veidi alla ka oma kingamüügikettide firmaväärtust.
Samas lõpetas Tallinna Kaubamaja terve aasta 83 miljoni kroonise kasumiga, mida on 80% vähem kui aasta eest.
"Tallinna Kaubamaja valmistas neljanda kvartali tulemustega investoritele tõsise pettumuse," ütles LHV analüütik Henri Adams. Kulutused ületasid LHV ootusi ning suures mahus hinnati alla varade väärtust, lisas ta.
Kaubamaja on firma juhi Raul Puusepa sõnul majandussituatsioonist tulenevalt laiendamise tempot aeglustanud. "Hea mõte on jätkuvalt tegeleda laienemisega, aga vaadata seda senisest konservatiivsemalt," rääkis Puusepp.
Ta lisas, et tänavu on siiski plaanis avada mõned kauplused. Puusepp ei kinnitanud, et laienemisplaanidele on pangad pannud piiri peale. "See pole kusagilt kõrvalt tulnud, see on ettevõttesisene otsus," märkis ta.
Puusepa sõnul jaeturg ilmselt sel aastal ei kasva, vaid kukub. "Üsna positiivne hinnang on see, kui turg jääb umbes samale tasemele kui eelmisel aastal, aga võib ka minna halvemini. Erinevates sektorites on see kindlasti erinev," märkis ta. Puusepa sõnul jääb stabiilseimaks toidu müük.
Töötajate palkade vähendamist Kaubamaja juht ei kommenteerinud. Erinevad stsenaariumid on laual, ütles ta. "Efektiivistamisega oleme ikkagi tegelenud juba möödunud aasta algusest, aga jõuliseid ja nähtavaid samme me ei ole veel astunud," kinnitas Puusepp.
Merko Ehitus sai eelmise aasta viimases kvartalis 47 miljonit kahjumit, seda võrrelduna aasta varasema 187 miljoni kroonise kasumiga. Aasta viimase kvartali käive oli kontsernil 1,1 miljardit, 2007. aastal aga 1,65 miljardit krooni.
Ehitusfirma juhatuse liikme Alar Laguse teatel alandas kontsern elamispindade vähese nõudluse tõttu viimases kvartalis müügihindu, mis langesid seetõttu alla nende soetamiseks ja ehitamiseks tehtud kulutusi. Allahindluse tõttu teenis Merko 142 miljonit krooni erakorralist kahjumit.
Enamik uutest ehituspakkumistest tehakse Merko teatel otsekulude lähedaste hindadega, mis firmale tähendab opereerimist negatiivse marginaaliga. Haruldased ei ole meeleheitlikud pakkumised 30-40 protsenti allpool teenuste omahinda - see pole jätkusuutlik ja saab toimuda vaid omakapitali või kreeditoride arvelt, seisis firma börsiteates.
1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter ütles, et näeb Merko varade allahindluses ja hiigelkahjumis pigem positiivset kui negatiivset. "Nad tegid, nagu peab," selgitas ta. "Ootan sama ka Arco Varalt ja teistelt arendajatelt," märkis Vahter ning viitas Koger & Partneritelt, NCC-lt, YIT-lt ning teistelt, kes buumi eel ning ajal palju maid kokku ostnud ning arendusprojekte käivitanud.
Märke elamis- ja kommertspindade nõudluse paranemisest lähiperspektiivis pole. Arvestades elupindade pakkumist ning ebakindlust, võib esimesi uusi elamuprojekte turule oodata 2011. aastal, teatas Merko. Arendustegevuse suurimateks väljakutseteks tänavu kujuneb ellujäämine - kulude kokkuhoid ja toimetulek ahenenud finantseerimisvõimalustega.
Ekspress Grupp teenis mullu neljandas kvartalis 5,8 miljonit krooni kasumit, mida on 73% vähem kui aasta eest.
Languse taga oli meediakontserni teatel lisaks reklaamitulu vähenemisele Delfi omandamiseks võetud laenu intresside kasv ja suurenenud põhivara kulum.
Samas pidas hästi vastu ettevõtte käive, olles mullu viimases kvartalis 360,1 miljonit krooni ehk vaid ühe protsendi võrra väiksem kui aasta eest.
LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert usub, et suure laenukoormuse tõttu kujuneb see aasta Ekspress Grupile väga raskeks ja firma rahavoogude juhtimine äärmiselt pingeliseks. "Tõenäoliselt tekib aasta jooksul vajadus täiendava kapitali kaasamiseks kas varade müügi või täiendava emissiooni näol," ütles Kert.
Tema sõnul on LHV Ekspressi osas negatiivselt meelestatud juba mõnda aega. "Vaatamata sellele jäid neljanda kvartali tulemused LHV ootustele nii käibe kui ka kasumi osas siiski mõnevõrra alla," kommenteeris ta.
Käibe puudujäägi võib tema sõnul kirjutada kirjastamise arvele, mida aasta lõpus mõjutas negatiivselt loodetust järsemalt langenud trükireklaami turg. "Samuti ootasime paremat tulemust online-meedialt, kuid ka selles suunas on reklaamitulude kasv seiskunud," nentis Kert.
Positiivselt üllatasid Kerti trükiteenused, millele tõid kasu lepingutega kaetud täienenud tootmisvõimsus ja ekspordi kasv. Ekspressi ärikulud vastasid LHV ootustele. "Kokkuhoid üldhalduskuludes oli saavutatud peamiselt palgatõusude külmutamise ja töötajate koondamise abil," selgitas Kert.Ekspressi kasum jäi LHV ootustele 39 protsendi võrra alla.
Autor: Virge Lahe
Hetkel kuum