Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas lõvi kaotab gasellile
Frost/Nixon on põnev vaatemäng, kuidas gasell kohtub lõviga. Ja võidab teda.
Richard Nixon läks Watergate'i pealtkuulamisafääriga ajalukku kui ainus USA president, kes on ametist tagasi astunud. Viimasega pääses mees justkui kohtuprotsessist, mis valvsatele kodanikele ei meeldinud. David Frost on aga Briti saatejuht, kes staaride intervjueerimisega omale playboy maine on kindlustanud.
Tema järgmine intervjueeritav peaks muutma aga kõik, sest mees kutsub duellile hoopis teist kaliibrit mehe ehk Nixoni. Viimane on tuntud oma heietamisega ning ähvardab Frosti hea plaani, patustaja taas päevavalgele ja pihtima tuua, hoopis põrmustada.
Tõsieluainetel põhineva sündmustiku on Ron Howard koostöös stsenaristi Peter Morganiga paaritunniseks põnevaks keerutamiseks vorminud. Et originaalintervjuu on internetis vabalt saadaval ja ajaloo tõttu tulem teada, ei paku lõpplahendus üllatusi. Küll on teekond selleni põnev vaadata.
Film näitab lisaks intervjuule ka sellele eelnenud nädalaid, mil vastaste mõlemal pool käisid tulised ettevalmistused lahinguks - esitati eritingimusi, sõlmiti kokkuleppeid ning otsiti komprat.
Ajakirjandushuvilisele on see huvitav vaatemäng, kuidas intervjueerija omale haugatud ampsu mäluma saab. Nagu ajakirjanikukätt proovinud Triin Tulev kutsuks välja Edgar Savisaare. Esmapilgul huvitav ja maitsev vili osutub pärast esimest ampsu siiski riknenuks ja sellest ebameeldivast suutäiest tuleb nüüd au ja väärikuse ning ka võitjana välja tulla. Vastasel juhul ei kannata edasine karjäär ei mainimist ega kriitikat.
Frank Langella kehastatud Richard Nixon on võimas ja kehvemal Oscari-aastal oleks ehk ka võitjate nimekirjas.