Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Olympic hiigelkahjumis
2007. aastal Äripäeva rikaste edetabeli esinumber olnud Olympic Entertainment Groupi (OEG) omanik Armin Karu suunas teema kommenteerimise tegevjuht Andri Avilale.
Avila kinnitas pühapäeval Äripäevale, et kahjumile vaatamata ei kavatse nad üheski riigis oma tegevust lõpetada. "Kahjuminumbri peamised põhjused peituvad valuutakursside muutustes ning investeeringute ümberhindluses - tegemist on arvestusliku kahjumiga, mis ei mõjuta OEG rahavoogusid. Struktuuride optimeerimiseks mullu tehtud ühekordsed kulutused peaksid meie ootuste kohaselt andma 2009. aastal positiivse efekti mahus ligikaudu 166 miljonit krooni," rääkis OEG tegevjuht.
Avila rõhutas, et valuutakursside muutustest saadud kahjum ei oma mingit mõju OEG rahavoogudele, kuna tegemist on kontsernisestest laenulepingutest tuleneva arvestusliku kahjumiga.
Olukorraga toimetulemiseks langetas OEG Avila sõnul aasta alguses töötajate palka 20 protsenti, ees ootavad koondamised, kasiinode lahtiolekuaja lühendamine ja mänguautomaatide arvu vähendamine.
Olympicu neljanda kvartali hiigelkahjumit kommenteerides ütles investeerimispanga LHV analüütik Sten Pisang, et tulemus kaldub suurõnnetuse piirimaile.
"Olympicu viimase kvartali tulemused olid pehmelt öeldes katastroofilised," nentis Pisang ning lisas: "Pärast tulemusi kinnitab LHV Olympicu aktsia müügisoovitust, mille andsime 2007. aasta detsembris."
Pisangi sõnul oli ainuke LHV ootustele vastav osa tulude rida. "Viimases kvartalis teeniti 46,2 miljonit eurot tulusid, mis on 2,8% vähem, kui prognoosisime. Ärikulud ulatusid 28 miljoni euroni ning ületasid meie ootusi 14,6%," lisas analüütik.
Poola zloti, Ukraina grivna ja Rumeenia leu järsud langused viimases kvartalis avaldusid 263 miljoni kroonises valuutakurssidest tingitud kahjumis, märkis Pisang.
556 miljoni kroonise kvartalikahjumi mastaapsusest saab vast aimu, kui tuua võrdluseks, et 2007. aastal teeniti kasumit kokku 367 miljonit krooni, nentis analüütik.
OEG ja selle suuromanik Armin Karu on suurimad kaotajad ka viimased kaks aastat kestnud languses Tallinna börsil.
2007. aasta 6. veebruaril, mil Olympicu aktsia hind kerkis rekordilisele 93,44 kroonile, oli Karule kuuluvate ettevõtte aktsiate väärtus 7,3 miljardit krooni. Veebruari alguseks oli tema osaluse väärtus kuivanud kolmveerandile miljardile kroonile, Olympicu turuväärtus oli kukkunud kümme korda, 1,4 miljardile kroonile.
Olen Olympicus pettunud. Mitte seetõttu, et ettevõte tuli reedel välja tõenäoliselt Eesti ettevõtlusajaloo suurima kvartalikahjumiga. Olen löödud hoopis seepärast, et meie börsi lipulaev on oma tegelikku seisu investorite ees viimased kuud varjanud.
Kasiinooperaator rääkis endast viimati möödunud aasta novembri alguses. Olympic tuli toona välja oma börsiajaloo nigelaima kvartalikasumiga (2008. aasta III kvartalis teeniti 6 miljonit krooni kasumit), kuid teatas investoritele lohutuseks, et loodavad neljandas kvartalis aasta tugevaimat kvartalitulemust, mille peaksid tagama teises ja kolmandas kvartalis ette võetud olulised sammud tegevuse restruktureerimiseks.
See pole veel kõik. Lisaks raporteeriti, et septembris täheldas firma juba tõusutrendi taastumist, mis jätkus aga veelgi kindlamalt oktoobris, mil müügitulemused saavutasid majanduslanguse-eelse taseme!!!
Ning siis tuli reedel välja 556 miljoni kroonine kahjunumber, mis on Eesti ettevõtluskontekstis nii suur ja hoomamatu number.
Ja isegi kui me arvestame kahjumist maha varade allahindluse, tütarfirmadele antud laenudest tingitud valuutakursi muutusest tulenevad megakahjumid ja muud nn ühekordsed kulud, ei jõua me ikkagi ligilähedale Olympicu paari kuu taguste lilleliste prognooside või numbriteni, mida analüütikud ootasid.
Ma ei soovi, et välisinvestorid, kes meisse niigi lootuse kaotanud, veelgi rohkem petta saavad.
Sellest tulenevalt palun olla enda ja investorite vastu aus. Isegi kui see on esmapilgul valus.
Autor: Kaisa Tahlfeld