Uus tulumaksuseadus saab kõva kriitikat

"Minu arvates on see seaduseelnõu bürokraatia tipp, täiesti kohutav dokument," ütles Helmese nõukogu liige Jaan Pillesaar, kes enda sõnul luges elus esimest korda eraisiku investeerimistulude maksustamise reegleid.

Rahandusministeerium on välja töötanud järjekordse tulumaksuseaduse eelnõu versiooni, mis puudutab eraisikute väärtpaberite maksustamist. Eelnõu peaks jõudma peagi riigikokku teisele lugemisele.

Pillesaar loodab väga, et parlament selle tagasi lükkab. "Tundub, et Eesti riik soovib eraisikute investeerimise Eestis üldse ära lõpetada," oli ettevõtja nõutu.

Pillesaare sõnul sunnib seadus erainvestorit läbi aastate oma väärtpaberitehingute hindade ja kuupäevade kohta kauplemispäevikut pidama ja sealjuures hulka erandeid järgima, et maksuametile lõpuks raporteerida õiget aastatulu. Teist sama palju peab pingutama maksuhaldur, et aru saada arvestuste õigsusest.

"On täiesti selge, et eraisiku jaoks, kes investeerib alla paarisaja tuhande krooni aastas, ületab kõigi nende reeglite mõistmise, jälgimise ja täitmise ajakulu päris kindlasti investeerimisest saadava võimaliku tulu," uskus Pillesaar.

Eesti Fondihaldurite Liidu juht Kristel Kivinurm-Priisalm ütles, et tulumaksuseaduse uus versioon on küll eelmisest palju parem, kuid mitmes punktis ei võrdsusta see eraisikute investeeringuid äriühingute kaudu tehtud investeeringutega.

"Tunne on, et poliitikud tahavad valimislubaduses ristikese kirja saada, selle asemel et teha lihtne ning investorisõbralik seadus," kommenteeris Kivinurm-Priisalm.

Kuna paljudes riikides, nagu Luksemburg, Šveits, Hispaania ja Singapur, on eraisikute väärtpaberitulude maksustamine Kivinurm-Priisalme sõnul Eestiga võrreldes oluliselt soodsam, viivad Eesti privaatpankurid aktiivselt oma kliente neisse riikidesse, et makse optimeerida. "Ehk Eesti juristide, audiitorite, raamatupidajate töö viiakse meie oma Eesti kapitali poolt Eestist välja ja seetõttu on töökohti vähem," märkis ta.

Kivinurm-Priisalm toonitas: "Suurim kannataja on väikeinvestor ja väikeettevõtja, kellel ei ole vahendeid, et skeeme punuda."

Kui teeksime lihtsa seaduse, siis tooksid Eesti rikkad eraisikud oma varad Eestisse tagasi, uskus Kivinurm-Priisalm. Teiseks meelitaks seadus tema hinnangul Eestisse residendiks järgneva paari-kolme aasta jooksul 1000-1500 väga rikast eraisikut Soomest ja Rootsist.

Eraisikutele väärtpaberitehinguteks mõeldud investeerimiskonto kasutamise piirangud ei täida Delfi nõukogu esimehe Ville Jehe hinnangul oma eesmärki, vaid pigem jäävad ettevõtjad ikkagi firma kaudu investeerima.

"Eraisikute jaoks on pakutud variant kohmakas ja nende ettevõtjate jaoks, kes investeerivad aktiivselt, jääb sel juhul endiselt lihtsamaks ja mugavamaks kasutada oma investeeringute juhtimiseks tavalist osaühingut," uskus Jehe. Kindlasti tekitab kirjeldatud variant investoreid jälgivale riigile ka lisakulusid, märkis ta.

Jehe tõdes, et maksusoodustust investeeringutelt oleks Eestile väga vaja. "Oleme mitte ainult Euroopa Liidu liikmetest, vaid ka oma lähematest naaberriikidest Lätist ja Leedust selles osas kõvasti maha jäänud," mainis ta.

Endine rahandusminister Taavi Veskimägi ütles, et mõistab rahandusministeeriumi soovi maandada riske võimalike pettuste pärast, kuid praegu on eelnõus liiga palju piiranguid, et asi toimima hakkaks. "Investeerimiskontode süsteem hakkab tööle, kui nende kasutamine on eraisikule soodsam kui kasutada investeerimistegevuseks äriühingut," toonitas Veskimägi.

Mitmed eelnõu detailid on veel lahtised, kuid eelnõu koostamise aluspõhimõtted on, et nn investeerimiskonto süsteemi kaudu võimaldatakse füüsilistel isikutel erinevat finantsvara tulumaksuvabalt vahetada ja finantsvara määratlemisel lähtutakse n-ö tavainvestori printsiibist. See tähendab, et hõlmatud on need väärtpaberid, millesse tavaline või keskmine investor oma vara üldjuhul investeerib.

Autor: Virge Lahe