Euroraha tuleb! Kui ikka tuleb?

Kumba enne soovite, kas head või halba uudist? Hea uudis on see, et Eesti on lõpuks hakanud euroraha ära kasutama: väljamaksed on mullusega võrreldes järsult suurenenud. Halb uudis on see, et euroraha kasutamisel on ilmnenud takistus: sagenenud on riigihangete vaidlustamine.

Äripäev loodab, et ettevõtjad ei pumpa vette visatud päästerõngast ise õhust tühjaks. Ning et tellijad ei anna neile selleks põhjust.

Riigihangete sagedam vaidlustamine - 2008. aastal kasvas riigihangete vaidlustuste arv võrreldes 2007. aastaga viiendiku võrra - on ühest küljest loomulik. Riigihanked on praegu kulla hinnaga, üks väheseid võimalusi ettevõtetele tööd saada ja käivet teha. Seepärast joostaksegi neile tormi ning püütakse konkurendi võitu vältida. Ning loomulikult on kohtusse pöördumine ka ettevõtja põhiseaduslik õigus ning see peab tagama hangete aususe.

Küsimus on aga selles, mis tasandilt vaadata. Kui ettevõtja seisukohalt on asi klaar, siis riigi tasandil võib hangete sage vaidlustamine olulisi investeeringuid pidurdama hakata.

Kuniks konkurendid kohtus vaidlevad, võib konkreetsele projektile mõeldud euroraha kasutamise tähtaeg ümber saada. Selle efekti võiks omamoodi võrrelda ametiühingute tegevusega arenenud riikides: endale suuremaid õigusi välja võideldes võid sa ajada kapitali hoopis mujale, nii et kõik jäävad lõpuks võrdselt ilma. Seepärast panemegi ettevõtjaile südamele, et nad ei vaidlustaks hankeid vaidlustamise enda pärast.

Kogu vastutus ei lasu ettevõtjatel. Ka hangete koostajad peavad hea seisma selle eest, et nende tellimused oleksid korralikult vormistatud. Suur osa hankeid on alati olnud oskamatult koostatud, aga kui enne ei teinud ettevõtjad sest nii suurt numbrit ja võtsid parem uue projekti ette, siis nüüd on nad vaidlemisest huvitatud.

Euroraha kasutamisel on teinegi takistus: omafinantseeringute leidmine on raskemaks muutunud, sest laenu on keerulisem saada. Õnneks on sellel lootust laheneda.

Äripäev on juhtkirjas toetanud riigi laenukoorma suurendamist ühel tingimusel: raha peab minema omafinantseeringuosa katteks, et suudaksime kasutada ära Euroopa tõukefondide raha. Just seda valitsus kavatsebki nüüd teha.

Veel enam, ka omavalitsustel on nüüd seadusega keelatud võtta laenu teistele objektidele kui neile, mida toetatakse eurotoetustest. See vähendab populismiohtu: enam ei saa rahva hääli püüdev vallavanem ega linnapea ohustada oma lemmikuid läbi surudes europrojektide omafinantseeringuid.

Nüüd, kus euroraha on meie ainuke lootus, on riik hakanud lõpuks tõsiselt pingutama, et see ka meieni jõuaks. Ja me ei saa endale lubada, et me selle ise kohtuveskite vahel puruks jahvatame.

Autor: ÄP