Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laar: haldusreform tuleks ära teha
"Haldusreform tuleks ära teha," vastas Laar lühidalt. Ta on veendunud, et kui jätkub poliitilist tahet, on reform tehtav juba enne kohalikke valimisi. Ettepanekud ning eelnõu paneb Laari sõnul lähipäevil lauale regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.
Äripäev küsis ka Reformierakonna esimehe ja peaminister Andrus Ansipi käest, kas haldusreform tuleks ära teha. Valitsuse pressiosakond vastas, et peaminister ei kommenteeri valitsuskabinetile esitatud teemaisid enne kabinetinõupidamise arutelu. Kui valitsuskabinet on oma seisukoha kujundanud, siis võib ka peaminister valitsuse seisukohta selgitada.
"On selge, et Eesti praegust halduskorraldust tuleb muuta," ütles Äripäevale Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja rahandusminister Ivari Padar. Enda sõnul toetas ta ka 2001. aastal välja pakutud haldusreformi kava, mida ei õnnestunud ellu viia.
Padari sõnul pole Kiisleri kava valitsuskabinetile veel tutvustatud, mistõttu ta ei ole valmis seda hindama.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Vilja Savisaar leiab, et omavalitsusüksuste liitumise küsimus tuleks lahendada vabatahtlikul viisil ja sellele eelneva koostöö alusel.
"Tänasele koalitsioonile iseloomulikult pole regionaalminister Siim-Valmar Kiisler opositsioonile oma nägemust haldusreformist jõudnud tutvustada, kuid kindlasti tuleks reform läbi arutada ka omavalitsusüksustega," märkis Savisaar pressiteates.
Kiisleri reformikavaga kohaselt jääks eraldiseisvateks omavalitsusteks viis suuremat linna, ülejäänud omavalitsused liidetaks 15 omavalitsuseks. Plaan võiks teostuda 2011. aastaks.
Haldusreformi on toetanud ka riigikontrolör Mihkel Oviir ja õiguskantsler Indrek Teder.
Omavalitsuste kontodele laekus veebruaris ligi 47 miljonit krooni vähem tulumaksukroone kui aasta eest.
Rahaliselt näitas kõige suuremat tagasiminekut riigi suurim omavalitsusüksus Tallinn, mis kogus tulumaksu kuuga üle 20 miljoni krooni aastatagusest vähem.
Tegemist oli teise järjestikuse kuuga, mil omavalitsused pidid läbi ajama väiksema rahakotiga kui aasta eest. Jaanuaris kanti Eesti 227 omavalitsustele üle ligi 70 miljonit krooni vähem tulumaksu kui aasta eest.
Aasta esimese kahe kuuga on omavalitsusele laekunud tulumaksukroone kokku 1,79 miljardit krooni ehk 6% vähem kui aasta eest. Tagasiminek on toimunud väga kiirelt. Veel 2008. aastal paranes tulumaksulaekumine 16,9% ning aasta varem koguni 24,9% võrra.