Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väiksemad võlad saab nüüd Euroliidu sees lihtsamalt kätte
Jaanuarist on jõus ELi määrus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kohta. See annab uue võimaluse nõuda piiriülestes vaidlustes kohtu kaudu võlglastelt kuni 2000euroste kohustuse täitmist (viivise-, intressi- ja muud kõrvalnõuded ei lähe arvesse).
Määruse eesmärk on luua süsteem, mis hoiaks väiksemate nõuete puhul kokku sissenõudja aega ja raha.
Võlausaldaja ei tohiks loobuda nõudest vaid seetõttu, et selle esitamine teises liikmesriigis asuvale võlgnikule on liiga kulukas. Üheks eesmärgiks on ka menetluse lihtsus: kõik toimingud peaksid olema nii lihtsad, et juristi abi pole tarvis.
Määruse reguleerimisalasse kuuluva nõude olemasolul tuleb esitada pädevale kohtule vormikohane avaldus. 14 päeva jooksul avalduse saamisest saadab kohus avalduse vastaspoolele ning nõuab kirjalikku vastust.
Menetlus on loomult kirjalik. Vastaspoolel on avalduse kättesaamisest alates 30 päeva, et vastuväidetega vastata. Kui kohus peab esialgses avalduses toodut ning sellele lisatud tõendeid ja võlgniku vastuväiteid lahendi tegemiseks piisavaks, peab ta tegema otsuse 30 päeva jooksul võlgniku vastuse kättesaamisest.
Kuigi tegemist on tervitatava arenguga vaidluste lahendamise lihtsustamisel, võib esmapilgul lihtsa ja kiire menetlusega kaasneda praktikas siiski küsimusi.
Esiteks peab silmas pidama keelelist aspekti. Kuna võlgnikule saadetud dokumendid peavad olema talle arusaadavas keeles, võivad tekkida täiendavad tõlkekulud.
Teiseks on ka jõustunud kohtuotsuse puhul probleemiks selle täitmine, mis ELi siseselt veel ulatuslikumat ühtlustamist näinud ei ole. Seega peab arvestama iga riigi täitemenetluse erisustega.