Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vallutusplaanid maksid kätte
Möödunud reede pärastlõunased kaks tundi kella neljast kuueni on ilmselt ühed dramaatilisemad Eesti ettevõtluse ajaloos. Nende kahe tunni jooksul teatas kuus börsifirmat (Baltika, Kalev, Viisnurk, Olympic EG, Silvano FG ja Trigon PD) kvartalikahjumitest, mis kokku ulatusid 846 miljoni kroonini. Kui siia veel lisada päev varem teatatud Tallinna Kaubamaja 69 ning Merko Ehituse 47 miljoni krooni suurused kvartalikahjumid, saame kokku napilt alla miljardi krooni.
Kuna Kalevi hiigelkahjumi põhjused on ajakirjanduses pikki ja põiki läbi kirjutatud, siis sooviksin siinkohal peatuda kolmel - Baltikal, Olympicul ning Silvanol, millel kõigil on saanud saatuslikuks üks põhjus. Selleks on liigagressiivne laienemine liigriskantsetele turgudele. Baltika teatas reedel 41,4 miljoni, Silvano FG 177,8 miljoni ning Olympic EG 556,1 miljoni krooni suurusest kvartalikahjumist.
Juba terve aastakene on investeerimishuvilised minult küsinud, missuguse Eesti ettevõtte aktsiatesse tasuks investeerida. Minu vastus on olnud alati üks. Olen Eesti aktsiaturu tulevikuväljavaadete suhtes üsna skeptiline, aga kui mingi ettevõtte aktsiat osta, siis selleks võiks olla Baltika. Baltikal on minu arvates üsna hea ja üsna motiveeritud juhtkond ja üleüldse on tegemist hea ettevõttega. Ainus asi, mis mind nende juures häirib ja miks ma ise Baltika aktsiat ei ole ostnud ega kavatse ka lähiajal osta, on nende liigne sõltuvus idaturust ehk Venemaast ja Ukrainast.
Baltika jaemüügist moodustab müük Eestis 22 protsenti, need kaks riiki kokku aga enam kui kolmandiku ettevõtte jaemüügist. Muidugi, mõni aasta tagasi ulatusid jaemüügi kasvunumbrid Venemaal sadadesse protsentidesse, mistõttu sealne kasvupotentsiaal oli väga ahvatlev. Aga sellele vaatamata ei saa unustada riske ning ettevõtte nii suur sõltuvus riskantsetest turgudest on liig mis liig. Ukraina ja Venemaa, aga ka Valgevene näol ei ole tegemist ju mitte üksnes valuutariskiga, mis valitseb Kesk-Euroopa turgudel, vaid ka tugeva poliitilise riskiga, milles me veendusime üsna hästi 2007. aasta aprillis.
Kasiinokompanii ärituludest tuli eelmisel aastal Eestist veidi üle veerandi ja Silvano FG käibest vaid 8%. Nii noorte ettevõtete jaoks, mis ükski ei ole eriti tugeva bilansiga (eriti Baltika ja Silvano), on nii agressiivne liikumine välisturgudele liig. Aga Olympicule võib lisada veel ühe riski, mida ma nimetaksin tegevusvaldkonna riskiks, mis on eriti kõrge väiksema demokraatiaga riikides.