Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsifirmade nõrk koht - tõde
Kvartaliaruannete koostamise aegu haarab börsiettevõtete finantsinimesi tõeline loominguline palang. Ainult et kokkupandud paberitega romaanivõistlustele ei tikuta ega ka mitte luulepreemiaid taotlema, ehkki nii mõnigi aruanne võib silma paista just erilise luulelisusega.
Samas polegi mitte see aruannetele ilukirjandusliku lähenemise eesmärk, võita soovitakse ju enamat kui kirjandusvõistluse žüriiliikmete südameid - aktsionäride, aga ka pankade usaldust. Sest see paneb liikuma raha, see omakorda hoiab ettevõtte veepinnal ja kasvatab heal aja vara.
Kuigi "erilise loomingulisuse" korral võib kogu lugu hoopis kriminaalasjaga lõppeda, on harrastanud "luuletamist" ometi peaaegu kõik meie börsifirmad - Kalev, Arco Vara, Olympic jt. Nad kardavad ilmselgelt tõde (õieti selle ilmsikstulekut) rohkem kui Tallinna börsi või finantsinspektsiooni. Tõde võib majanduskriisi ajal olla väga valus.
Tallinna börs on tegelikult samas olukorras kui aktsionärid - saavad kvartaliaruande ja peavad ühtviisi investoritega leppima selles kirja panduga. Börs saab sekkuda, nt andis börs Arco Varale vaatlusmärke, kui ettevõte teatas aruanne hilinemisest, põhjenduseks "kinnisvaraturu ebalikviidsusest tulenev senisest keerukam kinnisvarade hindamine".
Paistab aga, et finantsinspektsiooni pole üldse põhjust karta, sest sealt ei kostnud kippu ega kõppu ei GILDi puhul, ei siis, kui Infortar oma 2,7 miljardi krooni suurusest kahjumist arvestusmetoodika muutmisega tegi 100miljonilise plussi. Ei teinud inspektsioon märkust Kalevile, kui selle kasuminumbrist pärast Oliver Kruuda ja Indrek Rahumaa müügitehingu luhtumist haihtus enam kui poolsada miljonit ning müügis olnud üksuste käive kokku kuivas.
Äripäev kahtlustas, et tegemist oli üksuste fassaadide ilustamisega müügiks. Alles toimetuse uurimise järel teatas Kalev börsile, et ajas numbrid sassi…
Meie finantsinspektsioon vaatab pöidlaid keerutades pealt pimesikumängu, mis on mõeldud investorite pimedusse kobama jätmiseks.
Kvartaliaruandeid ei auditeerita ja neisse võivad firmad kokku luuletada nähtavasti midagi iganes, aga nende põhjal teevad aktsionärid oma otsuseid. Alles majandusaasta aruande avalikustamise järel saavad aktsionärid aimu, mis seisus ettevõte ning nende investeeringud tegelikult on. Vist ootab inspektsioon "investorteenuse tarbijailt" avaldust kehva teenuse pärast?
Börsifirmad ise teavet ei anna, kui ka neilt endilt hetkeolukorra kohta pärida - börsireeglid võimaldavad seda. Järelikult tuleb reegleid selliselt muuta, et firmad teabe jagamisest keelduda ei saa ega tohi ka aruandeid ilustada.
Börsi eesmärk ei ole luulepäevade korraldamine ega veel vähem börsifirmade abistamine investorite pügamisel.
Autor: ÄP