Infortari mehed peitsid megakahjumi

Mulluse Rikaste TOPi esikolmiku, Infortari omanike Ain Hanschmidti, Enn Pandi ja Kalev Järvelille suurim rikkus tuleb 40protsendisest osalusest Tallink Grupis, mille aktsia hinna kasv aitas kahel viimasel majandusaastal kergitada valdusfirma varade mahtu 1,5 miljardilt 5,5 miljardile.

Meeste omanduses olev Infortar kümbles virtuaalsetes megakasumites. Ühtlasi kerkis laenukoormus 1,7 miljardile kroonile. Tagatiseks peamiselt needsamad Tallinki aktsiad, mille väärtus börside tõmbetuules aga kiiresti kadunud.

Ootamatult on Infortar viimases, äsjaavaldatud 31. augustil 2008 lõppenud majandusaasta aruandes (ning tagantjärele ka varasema majandusaasta omas) muutnud varade hindamise põhimõtteid.

Nimelt hakkas Infortar oma Tallinki aktsiate väärtuse hindamisel kasutama aktsia börsi turuhinna asemel hoopis kapitaliosaluse meetodit ehk aktsia bilansilist väärtust. Mõistagi võttis firma Tallinki aktsia hindamiseks aluseks ka kõige "ilusama" numbri.

Kui turuhinnaga arvestamine oleks investeerimisühingule tekitanud üle 2,6 miljardi krooni suuruse kahjumi, siis loomingulise raamatupidamise nõks kasvatas Infortari osaluse hinda Tallinkis aastaga 110 mln kr võrra 4,16 miljardi kroonini ja ja aitas omanikel megakahjum mängida korralikuks 135 mln krooniseks kasumiks.

Infortari nõukogu liige Kalev Järvelill ja juhatuse liige Ain Hanschmidt ei soostunud antud teemal rääkima.

"Mina olen nõukogu liige, küsige seda juhatuselt," ütles Järvelill eile.

"Kõik on aruandes kirjas, mul ei ole siin midagi rohkem kommenteerida," lausus Hanschmidt.

Infortar põhjendab oma majandusaasta aruandes, et muudatuse põhjus on kajastada investeeringuid bilansis varasemast oluliselt õiglasemalt. "Investeeringut Tallink Grupi aktsiatesse ei kavatseta lühiajaliselt võõrandada seoses pikaajaliste projektide finantseerimise tagatisvara olemasolu nõuetega," seisab aruandes.

"Millist väärtust peab pandipidaja arvestama? Kas spekulatiivset aktsiate väärtust või firma tegelikku vara? Juhtkonna hinnang oli just selline ja audiitorina aktsepteerisin seda," kommenteeris Infortari majandusaasta aruannet üle vaadanud audiitor Enre Oru.

Ta ütles, et aktsiate väärtuste ümberhindamine oli tasakaalustav, sest varasem aktsiaväärtustest arvestatud kasum pole praegu realistlik.

"Eelmise aasta näitaja oli turu suhtes võimendatud. Niisamuti oleks olnud selle aasta näitaja, negatiivses suunas turu suhtes võimendatud," lausus ta.

Kas selline raamatupidamine on aus ja aktsepteeritav?

"Ettevõttel on õigus valida arvestuspõhimõtteid ja sellele annab audiitor hinnangu. Valiku teeb ettevõte alati ka selles suunas, kuidas on temale kasulikum ja kuidas ta tunnetab õiglust," selgitas Oru.

Mis sundis ettevõtet eelnevaid arvestuspõhimõtteid muutma?

"Majandusseis. Tehti valik sellises suunas, et on võimalik esitada reaalsed näitajad."

Küsimusi tekitab selline arvestuspõhimõtete muutmine igal juhul. Sihtotstarve tundub olevat siiski ühene - saada ilusamaid tulemusi. Kui rääkida arvestuspõhimõtetest, siis kindlasti peab olema majandusaasta aruandes märgitud ära, mis oleks tulemus olnud juhul, kui arvestuspõhimõtteid poleks muudetud. Kui seda pole, on tegu eksimusega. Muul juhul ei saa otseselt ka midagi ette heita.

Ma ei saa anda kommentaare ühegi konkreetse ettevõtte aruannete kohta, küll aga põhimõtteliselt on võimalik sidusettevõtteid kajastada kolmel erineval meetodil: kapitaliosaluse meetod, õiglane väärtus või soetusmaksumus. Meetodi valik sõltub aruannete liigist (konsolideeritud aruannetes tuleb enamasti rakendada kapitaliosaluse meetodit, konsolideerimata aruannetes õiglast väärtust või soetusmaksumust) ja ettevõtte tüübist (riskikapitaliettevõtetele ja investeerimisfondidele kehtivad teistsugused reeglid kui tavaettevõtetele).

Kui tegemist on tegelikku olukorda pahatahtlikult moonutava tegevusega, on see taunitav. Peamine on see, et kõik oleks seaduspärane ja ka audiitor peab seda kinnitama. Pank hindab ennekõike ettevõtte rahavoogusid.

Antud juhul on tegu pangasaladusega, mistõttu me kahjuks teemat kommenteeridaei saa.