Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aga tõsiselt
Andsin U2 eelmisele CD-le emotsionaalsed maksimumpunktid ja võtaksin nüüd kaks maha.
NLOTH pole popalbum ja mõned päevad selle seltsis pole atmosfääri sisenemiseks piisav. Isegi kaks selget hitti Get On Your Boots ja Magnificent jäävad raadios liiga tarkadena tapmata.
Ei leia U2 uue staatuse kirjeldamiseks paremat terminit kui intellektuaalne rokk. Pink Floydi ja Led Zeppelini tase on käegakatsutav ning tervik tugevam kui fragmentide summa.
Parima elamuse saamiseks tuleks plaati rahulikult otsast lõpuni (ja korduvalt) joosta lasta. Kuigi mul on probleeme viimase kolme laulu eristamisega ja kasutamata jäänud Rick Rubini sessioonid tekitavad põnevamaid küsimärke, on U2 motivatsioon limiite testida muljet avaldav.
Üllatada pärast paari aastakümmet on kõike muud kui stabiilne tuntud headuses.