Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baltimaade risk rõhub Rootsi raha
Reedel kauples Rootsi kroon euro suhtes juba 12 krooni lähistel, nõrgenedes päeva sees 11,79 kroonile eurost. Dollari suhtes on veel halvem käekäik olnud vaid käputäiel valuutadel nagu Lõuna-Aafrika rand või Poola zlott. Poole aastaga on Rootsi kroon olulisemate valuutade suhtes nõrgenenud veerandi võrra. Juba visatakse nalja "Rootsi zloti" üle.
Nii järsk nõrgenemine pole hea isegi suure eksporditööstusega riigile nagu Rootsi.
"Kuskilt läheb piir, kus devalveerimine riigile kahjulikuks muutub," kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industri läinud nädalal avaldatud arvamusartiklis. Laupäevases juhtkirjas kutsus leht Rootsi keskpanka üles krooni kaitsma.
Üha enam on Rootsi krooni rõhumas Balti riikide probleemid. Kuna Balti riikide valuutade vastu otse spekuleerida ei saa, spekuleeritakse Balti riikides võimaliku devalveerimise peale Rootsi krooni kaudu, väidavad Rootsi pankade valuutastrateegid.
Pealegi pole enam ei Austria šillingit ega Itaalia liiri, mille vastu spekuleerida, ehkki ka nende riikide pangad on Ida-Euroopasse suuri laene andnud, märkis DI-le Handelsbankeni valuutastrateeg Marcus Hallberg.
Rootsi riigivõlaameti juht Bo Lundgren ütles läinud nädalal, et kroon on teiste valuutade suhtes juba "ebarealistlikule tasemele" langenud ning seda peamiselt "liialdatud hirmu pärast Balti riikide majandusprobleemide mõjust Rootsile".
Rootsi krooni järsul nõrgenemisel on rida muidki põhjusi. Arvatust kiiremas majanduskonjunktuuri languses on Rootsi keskpank järsult intresse kärpinud - viimati eriti jõuliselt läinud kuul, kui pank poolitas baasintressi ühele protsendile.
Samuti mõjutab krooni kurssi investorite üldine pagemine riskantsematest varadest ning suur langus Rootsi eksporditööstuses, mis on tavaliselt üks suuremaid krooni ostjaid.
Rootsi krooni nõrgenemine on küll hea ekspordile, kuid Rootsi tööstuses on ka suur impordi osakaal. Perspektiivis võib krooni järsust odavnemisest johtuda kiire inflatsioon, ehkki praegu muretseb keskpank enam deflatsiooni pärast. Riigi intressikulud kasvavad ja rootslaste ostuvõime kahaneb. Pea 30 protsenti kallim on nii suusapuhkus Austrias kui ka suvetuur Vahemere ääres. Londonisse odavale ostutuurile pole rootslastel asja.
Turud on Rootsi krooni arvanud ühte leeri järsult odavnenud Ida-Euroopa valuutadega, ehkki Rootsi majanduse seis pole halvem teistest Lääne-Euroopa riikidest ning valitsuse majanduspoliitika vääriks paremat tunnustust.