Eesti Pank hoiab vaka all lähetuste andmeid

Eelmisel nädalal pressiesindaja vahendusel Eesti Panga presidendile Andres Lipstokile esitatud küsimustele, miks pank nimetatud infot varjab, laekus reede pärastlõunal vastuseks hoopis tõenäoliselt juristide käe all valminud keskpanga üldine seisukoht, mis oli juba eelnevalt teada.

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Sven Männik oli samuti sõnatu: "Nõukogu on järelevalveorgan ja meie ei juhi panka. Mis informatsiooni pank annab või ei anna, on siiski juhtkonna vastutada."

Äripäev esitas keskpangale teabenõude viimase paari aasta lähetuste kohta ning palus iga lähetuse kohta välja anda lähetusele saadetu nime, kuupäevad, sihtkoha, ürituse nime ja lähetuse maksumuse.

Vastuseks teabenõudele saabus aga keeldumine viitega avaliku teabe seaduse punktile, mis lubab põhjendatud juhtudel avalik-õigusliku juriidilise isiku juhil määrata asutusesiseseks kasutamiseks asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (N 35, lg 2, p 3).

Äripäev esitas lühikese aja jooksul juba teise vaide Eesti Panga vastu andmekaitse inspektsioonile ning vaie on praegu menetluses. Eelmise vaide menetlemisel, mis puudutas keskpanga krediitkaartide väljavõtteid, otsustas inspektsioon Äripäeva kasuks, nii et Eesti Pank oli sunnitud väljavõtted avalikustama.

Eesti Panga lähetuste koondandmetest selgus näiteks, et iga lähetuses käinud keskpankuri kohta on aastas keskmiselt kahe nädala jagu lähetuspäevi.

Lisaks lähetustele küsis Äripäev keskpangalt tulemustasude kohta, mida makstakse finantsturgude osakonna töötajatele edukate investeerimistulemuste eest: täpsemalt, kui suur summa viimastel aastatel tulemustasudeks maksti ja mitme inimese peale see jagunes. Keskpank teatas, et Eesti Pank ei avalikusta oma töötajate tasusid, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud.