Kaupmees hädas kitsi tarbijaga

Ostuhirmu ei pisenda ka tõsiasi, et sel aastal jääb tänu Euribori kukkumisele ja autokütuse hinna langusele eestlase rahakotti ligi 7 miljardit krooni rohkem võrreldes eelmise aastaga. Lisaks tagastab riik tulumaksu kokku 2,4 miljardit krooni. Need miljardid panevad kaupmeeste suu vett jooksma, aga nende kättesaamine ei ole lihtne.

Tarbimise asemel on asutud teadlikumalt säästma. Jaanuari lõpus oli Eesti pankade kontodel hoiuseid kokku 149 miljardit krooni. Sama suur oli maht ka möödunud aasta septembris. Erinevus septembriga on selles, et nelja kuuga on ligi 7 miljardit krooni rännanud arvelduskontodelt tähtajalistele hoiustele.

Eesti Panga andmetel on viimastele kuudele olnud iseloomulik, et suureneb eraisikute hoiuste maht ning väheneb ettevõtete hoiuste maht.

Inimesi tarbimisele kutsuda kaubanduskeskuste juhid veel ei tihka. "Nad ei võtaks seda soovitust väga tõsiselt, nagu nad ei võtnud ka buumi tipus tõsiselt soovitust pidada natuke ka aru," märkis Viru keskuse juht Ants Vasar.

Ülemiste keskust juhtiva Guido Pärnitsa sõnul peaks ta kaupmehena ostlemist propageerima, ent pooldab ise mõõdukat tarbimist. "Küll võiks inimesi kutsuda üles eelistama eestimaist - seda rohkem on siinsetel tootjatel tööd ja leiba," ütles ta.

"Laenumaksed on vähenenud tänu kukkunud Euriborile, bensiini hind on langenud, lisame siia ka koondamisraha - ent see pole läinud nii kiiresti tarbimisse, kui läks poolteist aastat tagasi, kus tõesti oli nii, et kui raha kätte saadi, siis tormati seda kulutama," kirjeldas olukorda Pärnits.

Uisapäisa kulutusi tema sõnul enam ei tehta, inimesed on palju kaalutlevamad ja ettevaatlikumad. "Paljud hoiavad raha kodus, halbadeks aegadeks. Inimeste hirm või teadmatus tuleviku suhtes on oluliselt suurem," märkis ta.

Kauplusekülastajate ega ostude arv pole Pärnitsa sõnul oluliselt vähenenud, ent muutunud on see, mida ostetakse. "Vähenenud on püsikaupade, nagu elektroonika ja mööbel, ostmine. Toitu ostetakse palju, ka rõivaäri pole oluliselt kukkunud," lausus Pärnits.

Küll on keskmine ost eelmise aastaga võrreldes vähenenud 10-12 protsenti.

Vasara sõnul vähenesid veebruaris nii Viru keskuse külastatavus kui ka käive. Ei saa öelda, et tagasiminek käibes on tingitud ülisuurtest allahindlustest, olulist osa hakkab mängima ka muutus inimeste ostukäitumises, selgitas ta.

"Rõiva- ja jalatsikaubandusele tuleb tänavu kindlasti mitte hea aasta. Pikema kasutuseaga asjade puhul mõeldakse kolm korda, kas panna see raha tähtajalisele hoiusele või osta," rääkis Vasar. Viru keskuse keskmise ostu summa on parimatest aegadest tulnud alla 10 protsenti.

Seevastu Pärnus asuva Port Arturi keskuse juht Romek Kosenkranius rääkis, et neil on keskmine ost eelmise aasta algusega võrreldes vähenenud 25-30 protsenti.

Kui osa kaupmehi on suurte allahindlustega alustanud, ei jää teistel Vasara sõnul muud üle kui kaasa minna. "Loodetavasti selekteerib turg kiiresti ära need, kellel on määratud jääda, ja need, kellel on määratud minna," lisas Vasar.

Normaalse tarbimiseni tagasi jõudmine võtab tema sõnul pikalt aega. "Tänavu sügisel võiks inimesed hakata tunnetama, et kuigi raha on füüsiliselt näpu vahel võib-olla vähem, siis ostujõuna on seda sama palju ja tegelikult midagi suurt hullu polegi juhtunud," oli Vasar optimistlik.

"Kaldun sinnapoole, et see juhtub järgmise aasta esimesel poolel," lisas Pärnits.

Kaupmehi jahutas maha SEB analüütik Ruta Eier. "2009 kahaneb tarbimine jõudsalt, väike tagasilangus on tõenäoliselt aga ka järgmisel aastal," märkis ta.

Jaekaubanduses prognoosime sel aastal mahtude vähenemist 10,5%. Jaemüügi vähenemise peapõhjus on reaalpalga langus. Hoolimata sellest, et hinnad langevad ning palju asju saab odavamalt soetada, pole sellest suurt abi kui palk ikka veelgi rohkem väheneb. Reaalpalga kasv oli juba eelmise aasta lõpul negatiivne ning on seda oodatavalt ka sel aastal. Samuti vähendab tarbimist järsult suurenev tööpuudus. Lisaks on tarbijate kindlustunne selgelt alanemistrendis, kuna majandusolukorra paranemist veel niipea oodata ei ole. See suurendab tarbijate säästukalduvust. Need negatiivsed mõjurid kaaluvad üles peamise leevendust pakkuva asjaolu - väiksemad laenumaksed laenu võtnud inimestele.

Kui on vähem sissetulekuid, siis järelikult on ka vähem raha, mida hoiusele panna. Kuigi suurenenud ebakindluse tõttu säästukalduvus tõenäoliselt suureneb, on netoefekt siiski hoiuste kogusumma kahanemine.