Sool võib olla looduslik antidepressant

11. märts 2009, 17:42

Enamik inimestest tarbib liiga palju soola.
Isu soola järele on inimesele evolutsiooni poolt kaasa antud, kuigi liigne
soolatarbimine võib olla tervisele väga ohtlik. Uues uurimuses näitasid
teadlased, et sool võib olla ka looduslik antidepressant, mistõttu
soolatarbimise vähendamine võib olla veelgi raskem.

Iowa ülikooli teadlased eesotsas Kim Johnsoniga leidsid, et kui rottidele antakse liiga vähe naatriumkloriidi ehk tavalist lauasoola, ei taha nad enam tegeleda asjadega, mis neile tavaliselt rõõmu pakuvad, näiteks magusa joogi joomine või ajus meeldivat tunnet tekitava nupu vajutamine, kirjutas Physorg.

"Asjad, mis rottidele muidu meeldisid, ei erutanud neid enam soola puuduses. Selle põhjal oletasime, et liiga vähe soola ning selle tulemusel tekkiv soolaisu võivad tekitada depressiooni,“ ütles Johnson.

Teadlased ei saa kindlalt väita, et tegemist on tervikliku depressiooniga, kuid rõõmu kaotamine on psühholoogilise depressiooni kõige olulisem tunnus. Samuti aitab idee, et sool on looduslik tujutõstja, seletada inimeste kalduvust soola üle tarbida, kuigi on teada, et see põhjustab kõrget vererõhku, südamehaigusi ja teisi terviseprobleeme. Artikkel avaldatakse ajakirjas Physiology Behavior.

Eelnevates uurimustes on näidatud, et keskmine soolatarbimine maailmas on umbes 10 grammi inimese kohta päevas, mida on tunduvalt rohkem, kui arstid soovitavad (4 grammi päevas) ning mis ületab keha tegeliku soolavajaduse enam kui 8 grammiga.

Tänapäeval leidub rohkelt soola paljudes toiduainetes, kuid tuhandeid aastaid tagasi oli sool tõeline luksuskaup. Soola tarbimine ning soola hind kerkis kõrgustesse umbes 2000 aastat eKr, mil avastati, et selle abil saab toiduaineid säilitada. Rooma sõduritele maksti soolas isegi palka, ka ingliskeelne sõna „salary“, mis tähendab palka, tuleneb ladinakeelsest soola nimetusest. Kuigi külmutamismeetodid vähendasid vajadust soola järele, jätkub rohke soolatarbimine tänapäevani, sest inimestele lihtsalt meeldib selle maitse.

Inimeste soolaisu tekkes mängib olulist rolli evolutsioon. Meie kauged esivanemad elasid soolases ookeanivees, mistõttu inimese keha on kohanenud soolaioone kasutama erinevateks ülesanneteks, näiteks võimaldavad naatriumi- ja klooriioonid transportida erinevaid aineid rakkude sisse ja rakkudest välja. Samuti osalevad nad närvirakkude vahelistes informatsiooni ülekannetes.

Kuna inimliik kujunes välja kuumas Aafrika kliimas, kus keha soolasid pidevalt higistamise tõttu kaotas ning kus põhitoiduks olid soolavaesed puuviljad, soodustas evolutsioon pideva soolaisu kinnistumist. Ajus aktiveerub soola tarbimise tagajärjel mõnumehhanism, mistõttu soola võib käsitleda omamoodi narkootikumina: inimesed teavad, et see on kahjulik, kuid tarbivad seda sellest hoolimata, sest lihtsalt ei suuda loobuda.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. April 2009, 12:56
Otsi:

Ava täpsem otsing