50 000 piir ületati eile

Sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul on Eesti kõikidest teistest Euroopa Liidu riikidest kõige vähem panustanud tööpoliitikasse. "Keskmiselt panustavad ELi triigid kümme korda rohkem vahendeid tööturule kui Eesti," ütles Pikhof ja lisas, et riigi suhtumist võiks nimetada jääkfinantseerimiseks. Pikhofi hinnangul on Eesti tööjõupoliitika lapsekingades. Euroopa Komisjon soovitas meil suurendada täiend- ja ümberõppe vahendeid, rääkis Pikhof ja selgitas, et see on praeguse majanduse kõige parem päästevahend.

"Töö kaotamine pole inimese isiklik mure," märkis Pikhof ja lisas, et iga inimene peab olema suuteline oma perekonda toitma, lapsed koolitama ja eluasememaksud maksma.

Makroökonoomika professor Raul Eamets ütles, et praegu on kõige kõrgema vaesusriskiga lastega pered.

Kriisi aeg on näidanud, et meie aktiivsed tööturumeetmed on olnud väga passiivsed, nentis sotsiaalkomisjoni esimees. "Majanduskriis mõjus kui külm ämbritäis vett ka meie tukkuvale tööjõupoliitikale," ütles Pikhof ja märkis, et praegune majanduslik olukord nõuab üha suuremaid kulutusi. "Töötuskindlustuse hüvitiste saajate arv kasvab 1. juulist hüppeliselt," lisas ta. Sotsiaalkomisjoni esimees leidis, et praegune tööturusüsteem ei ole efektiivne. "Töötuna arvele võtmiseks peavad niigi muserdunud inimesed läbi käima bürokraatia kadalipu," ütles Pikhof.

Pevkuri sõnul tuleb kiiresti midagi ette võtta töötukassa vahenditega. "Olemasolevad vahendid ei ole pikemas perspektiivis piisavad," märkis ta. Tema sõnul jõuab töötuse määr ilmselt juba aasta keskpaigaks tasemele, mida ennustati aasta lõpuks.

Pikofi hinnangul on Eesti ümber- ja täiendõpped pigem müüt kui tegelikkus. "Tuleb oodata mitu kuud, pool aastat või isegi kauem, et koolitusele pääseda," kirjeldas Pikhof. Tema sõnul on suurim tung praegu keevitajate kursustele, sest Harjumaal on keevitajatele tööd pakkuda, hanke korraldamise jäikuse tõttu suudab mehaanikakool koolitada kuus 30 keevitajat.

Pevkuri sõnul kulub uue töökoha loomise peale 380 000-400 000 krooni, see pole küll absoluutne ja üldkehtiv tõde, lisas ta.

Ka Pevkur nimetas praeguse ümber- ja täiendõppe süsteemi puudusena pikki järjekordi. Tema andmetel oli 2009. aasta jaanuaris ja veebruris koolitusele suunatud 2455 inimest, 2008. aasta I kvartalis suunati koolitusele 546 inimest. Minister teatas, et pilootprojekti raames alustatakse ka isikustatud koolitustega. "Inimestele pakutakse meelepäraseid koolitusi teatud summa suuruses," tutvustas minister.

Pikofi sõnul on praegune kutseharidus probleemne. "See on niivõrd elukauge, et juba koolipingist tulles täiendavad kutsehariduse saanud noored töötute ridu," lisas ta. "Praegune kirjusus haridusmaastikul ja selle regulatsioon on olnud looduslik," ütles Eamets.

Endine peaminister Mart Laar ütles, et kahjuks võis eile riigikogus peetud ettekannetest kuulda ohtralt väljendeid vormis "tõhustada", "parandada" ja "arendada", kuid ei kõlanud ettepanekuid olukorra parandamiseks.

"Olen hämmingus, et eelmised ettekanded ei puudutanud praktiliselt üldse ettevõtluse toetamist ja uute töökohade loomist tööpuuduse hüppelise kasvu ärahoidmiseks," ütles Laar.

"Selleks et ära hoida tööpuuduse plahvatuslik kasv, tuleb hoida töökohti, luua töökohti ja aidata töö kaotanud inimestel tööturule tagasi tulla," märkis Laar.

Seejärel esitas Laar IRLi poolt kümme ettepanekut majandusolukorra parandamiseks.