Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õnneteooria
Te olete saates "Kes tahab saada miljonäriks?" ühe vastuse kaugusel miljoni krooni võitmisest. Siiani olete kõigile küsimustele suurema vaevata õigesti vastanud, viimane aga ei taha kuidagi laheneda.
Küsimuseks on: "Mis on õnn?". Mida te vastate? Naabrimehe uus maja ja kaunis auto? Palmi all peesitava itaallase elu? Solaariumimasina kaane all suvitav tibi?
Austria filosoof Ludwig Wittgensteini teooria järgi on asjade ja nähtuste ühiseid omadusi kõigist jõupingutustest hoolimata sageli võimatu leida, reaalne on üksnes märgata nende sarnasusi.
Raamatust, kust tema selleteemalisi mõtteid lugesin, oli näide "vidina" sarnasusteooria kohta. Ehk siis kõik asjad, mille puhul on tõesed vähemalt kolm väidet alljärgnevatest , on vidinad: a) on kaasaskantav, b) maksab üle 100 naela, c) sellest võib läbi puhuda, d) teeb häält, e) on pikem kui laiem ning f) selles on augud. Vastuste hulka sobivad näiteks klarnet, fotoaparaat ja püüton.
Mõiste "õnn" puhul võiksid valikuvariantideks olla näiteks: muutub pidevalt, ei salli argust, võidab raskused, ei hüüa tulles ning muudab teised kadedaks. Kui teile need variandid ei sobi, siis looge oma teooria, nii nagu see teie meelest õige on.
Igatahes ühele tegelasele peaks ülalmainitud nimekirjast küll mõned variandid sobima. Selleks on filmi "Rentslimiljonäri" peategelane Jamal, kelle karm elukäik just nende variantide vahel valima pani ning tee õnne ja suure võiduni viis. Tasub kindlasti vaatamist.