Küsimusi tekitav tehing

Estonia puiesteel tühjana seisev Teatri Maja hoone sai ilma tülikate konkurentideta kunstiakadeemialt paariks aastaks kindla rendilepingu - 4400 ruutmeetri üür toob kahe aasta jooksul sisse umbes 9 miljonit krooni.

Leping pakub leevendust laenukoorma all olevale Teatri Majale, kuid kunstiakadeemial oleks olnud võimalik saada samaväärne rendipind 6 miljonit krooni soodsamalt.

2007. detsembri seisuga oli Teatri Maja laenukoormus kokku 237,6 miljonit krooni. Firma 2007. aasta käive oli 3,1 miljonit krooni ja kahjum 20,2 miljonit krooni. Kahjumi põhjuseks olid intressimaksed Hansapangale ja kahele suuromanikule kokku 20,4 miljonit krooni.

Teatri Maja ja kunstiakadeemia läbirääkimised algasid juba siis, kui Teatri Maja omanik oli reformierakondlane ja partei suurrahastaja Märt Vooglaid. Reformierakonnaga on seotud ka akadeemia võtmetöötajad, kes olid Teatri Majaga lepingu sõlmimise taga. Kunstiakadeemia haldus- ja finantsdirektor Andri Simo kuulub erakonda 1995. aastast. Samuti on erakonnaga olnud pikka aega seotud kunstiakadeemia rektor Signe Kivi.

Rendileping akadeemiaga sai allkirja 27. jaanuaril. Tehingu kõiki üksikasju pole avalikkusel võimalik teada saada, sest kunstiakadeemia keeldub lepingut näitamast ning ei soovi isegi öelda seda, kas avalikustatud rendihind sisaldab ka kommunaalmakseid.

Küsimusi tekitavad ka muutused Teatri Maja omanikeringis. Vooglaid taandas end omanike hulgast 1. jaanuaril ja vahepeal kuulus firma Venemaa kodanikule Vladimir Gamuletskiyle. Nüüd on tulusal lepingul uus peremees - Vooglaiule kuulunud Manutendi Peterburi tütarfirmat juhtinud Margus Puisi OÜ Gumax. Kuni jaanuari alguseni oli ka Gumaxi omanik Manutent ja firma endine ärinimi oli Manutent Hotellid.

"Olen Peterburis praegu ja mul pole aega teiega rääkida," teatas Puis. Vooglaid nimetas kunstiakadeemia rendipindade teemat skandaali otsimiseks. Küsimusele, kuidas kommenteerite Teatri Maja aktsiate liikumist endaga seotud isikule, vastas Vooglaid: "Ei ole. Otsige edasi."

Kunstiakadeemia rektor on praegu puhkusel, aga edastab vajadusel oma seisukohad, teatati akadeemiast Signe Kivile saadetud e-kirja peale, kus Äripäev küsis, kas ta on kohtunud Märt Vooglaiuga, et arutada akadeemia kolimist ja võimalikku renditehingut. Signe Kivi jättis küsimusele vastamata, tema asemel saatis vastused Andri Simo.

"Eesti Kunstiakadeemia ja OÜ Teatri Maja vahelistes rendiläbirääkimistes esindasid OÜ Teatri Maja Ivi Schwarz ning nende haldusjuht ning EKAt Andri Simo. Kui läbirääkimised olid juba lõppenud ning EKA rektoraat käis laiendatud koosseisus Estonia pst 7 hoonega tutvumas, kohtusime põgusalt Märt Vooglaiuga, kes viibis oma kontoris. Hr Vooglaid küsis, kuidas kunstiakadeemial läheb, kas maja meeldib, mis plaanid on EKA-l uue õppehoonega seoses jms, sellega kohtumine piirdus," vastas Simo .

Pärast 17. veebruaril Äripäevas ilmunud artiklit varjatud renditehingust juhtis kunstiakadeemiale soodsama rendipakkumise teinud, kuid pika ninaga jäänud Rävala Kaheksa projektijuht Veljo Kuusk Äripäeva tähelepanu Signe Kivi eneseõigustusele uudisteagentuuris BNS: "Juhul kui peaks sündima ime ja tekibki mingi väga soodne pakkumine ja see vastab veel paremini nõudmistele, siis me saame alati ümber mõelda."

Keset südalinna, otse Tallinna Kaubamaja kõrval asuvat Rävala 8 hoonet pakuti kunstiakadeemiale tunduvalt soodsamalt Teatri Maja tehingu hinnast. Ometi ei tundnud akadeemia isegi huvi ruumide vaatamise vastu.

Rävala 8 hoones saaks akadeemia ruume rentida 25 krooni ruutmeeter, kui kommunaalkulu ja käibemaksu mitte arvestada. "Me uskusime, et Teatri Maja pakkumine oli soodsam, aga kui lugesime Äripäevast nende pakkumise kohta, olime pettunud," nentis Rävala Kaheksa projekti juhtiva Kobe Investmentsi nõukogu esimees Veljo Kuusk.

Tegelikult oli leping Teatri Majaga juba enne Rävala 8 pakkumist sõlmitud. Kuusk põhjendas Rävala 8 ülisoodsat pakkumist sellega, et praegusel ajal on nii suure hoone jaoks suur asi ainuüksi see, kui kellegi sinna sisse tegutsema saab. Muidu seisavad suured ruumid lihtsalt jõude.

"Meieni jõudis info kaheteistkümnendal tunnil," kehitas Kuusk õlgu. Ta nentis, et kuigi kuulis viimasel hetkel linna pealt, et kunstiakadeemia otsib rendipindu, tehti siiski akadeemia poolt välja pakutud kuupäevaks pakkumine. "Meil paluti hiljemalt 12. veebruariks pakkumine teha," nentis Kuusk. Vastus oli aga lühidalt öeldes: "Ei, aitäh!"

Rävala maja pakkumine sisaldas konverentsisaali, mis mahutab 250 inimest ja kus saaks pidada suuremaid loenguid. Kokku üle 30 suurema ja väiksema klassiruumi. Õppejõud oleks enda kasutusse saanud hulga euroremonditud kabinette, samuti pisemaid ruume õppetööks.

Lisaks sellele, et kunstiakadeemia ei tundud huvi Rävala 8 pakkumise vastu, vassiti ka Pikk 36 hoone üle väidetavate läbirääkimiste pidamisega.

"Meile pakuti nn Eesti Raudtee hoonet, mille hind oli 100 krooni ruutmeeter," väitis kunstiakadeemia finantsjuht Andri Simo.

Eesti Raudtee endise hoone Pikk 36 omaniku esindaja Eestis Viljar Viska sõnul aga pole akadeemia neilt pakkumist küsinudki. "100 krooni ruutmeeter on meil üldine ametlik hind, konkreetne pakkumine oleks kindlasti võinud olla odavam, aga meilt pole pakkumist võetud," nentis Viska.