Vitsur: Eesti pole suutnud oma ainukest abipaketti käiku anda

16. märts 2009, 12:41

Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri
sõnul on üheks suuremaks ohuks asjaolu, et Eestis ei peeta vajalikuks isegi
meie nappide võimaluste piires reageerida majandusriskidele.

“Ilmselt on Eestile kõige suuremaks riskiks oht, et meil jääb domineerima seisukoht, mis alahindab väliskeskkonnas toimuvate muutuste ulatust ja iseloomu ning seetõttu jäädakse lootma, et mõne aja möödudes muutub väliskeskkond meie majanduse jaoks iseendast taas soodsaks. Loodetakse, et kriisijärgne maailm ei saa kuigivõrd erineme kriisieelsest ning et seetõttu ei tule meil hetkel peale avalike kulutuste kontrollimise suurt midagi teha.

Paraku selline väliskeskkond, milles Eesti veel vähem kui kaks aastat tagasi elas, nähtavas tulevikus ilmselt ei taastu. Esiteks on odava ja üleküllase ning piiranguteta liikuva krediidi ajastu lõppenud ja saabunud võlgade tasumise aeg. See tähendab, et odava välisraha sissevoolule toetunud sisenõudlus ja selle poolt tekitatud töökohad Eestis enam endises mahus ei taastu,” ütles Vitsur majandusajakirjale Majandaja.

Teiseks on tema sõnul ka välisturgudelt kadunud selle raha poolt tekitatud nõudluse maht ja struktuur mis samuti ei taastu endisel kujul. See tähendab omakorda välisnõudluse olulist muutumist mis nõuab meilt omakorda suutlikkust selliste muutustega kohaneda.

Kolmandaks on Eesti majandus oma eelnevate aastate inflatsiooni ja praeguse naaber- ja konkurentmaade valuutade odavnemise tõttu kaotanud suure osa oma konkurentsivõimest.

Vitsuri sõnul on nendest riskidest endist suuremaks ohuks nagu alguses mainitud oli, on asjaolu, et Eestis ei peeta vajalikuks neile isegi meie nappide võimaluste piires reageerida. Samal ajal kui enamikes riikides rakendatakse juba möödunud aasta teisest poolest alates üha uusi toetusprogramme, siis Eesti ettevõtted peavad halvenenud konjunktuuri ja suurenenud konkurentsi tingimustes tulema toime üksnes omal jõul.

"Halvimaks näiteks on siin vastutustundetu viivitamine majandusministeeriumi ja Kredexi abipaketi rakendamisega. Sel ajal kui eranditult kõik OECD maad ja rahvusvahelised finants- ja majandusorganisatsioonid on juba kuid tagasi tunnistanud, et ilma valitsuse sekkumiseta turgudel normaalne olukord ei taastu ning rakendanud meetmeid tekkinud kahjude korvamiseks ning usalduse taastamiseks panganduses ei ole Eesti suutnud oma ainukest abipaketti käiku anda kuigi Eesti kuulub nende maade hulka keda kriis kõige enne ja kõige tugevamalt on tabanud,” ütles ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. March 2009, 11:18
Otsi:

Ava täpsem otsing