Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laenutagatise laienemine suurendab kindlustunnet
"Kindlasti on neid ekspordile suunatud ettevõtteid, kes saavad tänu sellele meetmele mingeid oma probleeme lahendatud," kommenteeris suurärimees Jüri Käo seaduseparandust, mis annab suurfirmadele võimaluse hakata taotlema laenukäendust.
"Norma puhul ei ole see nii aktuaalne teema," kinnitas Käo. "Meil praegu sellist võimalust vaja ei lähe."
Käo hindas valitsuse astutud sammu igati positiivseks, ent rõhutas, et veelgi olulisem on see, kui valitsus jälgiks eelarve tasakaalu ja seda, et me ikka euro suunas liiguksime. "See oleks kõige suurem asi, mida Eesti valitsus majanduse heaks teha saab," lausus Käo, kes ühtlasi on ka Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni juhatuse liige. "Siin on valitsuse ja poliitikute roll peamine, ettevõtjad ei saa siin midagi teha."
"Me ei tähtsusta üle võimalust saada riigipoolset laenukäendust," ütles Tartu suurima ettevõtte, elektroonika- ja peenmehaanikafirma ASi Hanza Tarkon juhataja Villu Ehrlich.
"Kuna praegu meie ettevõttes tellimused vähenevad, siis ei ole rahavooga probleeme," põhjendas Ehrlich. "Käibevahendeid jätkub, aga iseküsimus on muidugi, kui kauaks. Kui taas tekivad projektid, siis tuleb kõik võimalused uuesti üle vaadata."