Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milliseid logistika- ja transpordialaseid väljaandeid loete?

    Transpordist lugesin viimati Renee Mahla "CMR. Teooria ja praktika". Logistikast üldiselt lugesin viimati "Äripäeva logistikakäsiraamatust" ja raamatust "Tarneklauslid Incoterms 2000".
    Samas oleks liialdus, kui ütlen, et loen regulaarselt logistikaalaseid raamatuid. Loen küll pidevalt väga erinevaid Eesti turul jooksvalt ilmuvaid logistikaalaseid infoväljaandeid ja artikleid nii paberil kui ka internetikeskkonnas, kuid ma ei saa väita, et loen logistikaraamatuid.
    Väljaannetest loen regulaarselt Äripäeva igateisipäevast rubriiki "Logistika", Äripäeva lisa Logistika, Äripäeva infolehte Transport ja Logistika, uudisteportaali Logistikauudised.net. Lisaks käin regulaarselt logistikaseminaridel, konverentsidel.
    Viimati loetud "CMR. Teooria ja praktika" käsitleb väga detailselt koos selgitustega rahvusvahelise kaubaautoveolepingu poolte suhteid reguleerivat CMR-konventsiooni.
    See on asjatundlikult koostatud raamat, mis on käsitletav nii käsiraamatu kui ka õpikuna. Samas võetakse läbi võimalikud vastuolud reaalse elu ja CMR-konventsiooni kui siiski väga teoreetilise õigusakti vahel.
    Soovitamiseks ma aga ei olegi tõtt öeldes head kompaktset eestikeelset logistikaraamatut kogenud. Eestikeelsetest parimaks logistikaalaseks väljaandeks hindan enda jaoks "Äripäeva kogistikakäsiraamatut".
    Viimati lugesin, täpsemalt öeldes uurisin, A. Clarke'i "International Carriage of Goods by Road: CMR". See raamatu neljas trükk on välja antud 2003. aastal Londonis. Seda raamatut on võimalik tellida Amazonist. Hind 430 naela ehk umbes 7260 krooni + transport.
    Tegemist on neljanda muudetud ja täiendatud väljaandega, milles analüüsitakse CMRi artikleid ja tõlgendatakse neid vastavalt eri riikide kohtupraktikale. Ei soovita praktikutele. Liiga raske juriidilise argumentatsiooniga raamat. Samuti ei saa praktikud sealt ühest vastust oma küsimusele, sest sarnase kaubakahju juhtumi kohta tehakse eri riikides erinevaid kohtuotsuseid vedaja vastutuse küsimuses. Seetõttu ei saa sealt vastust küsimusele "Kas vedaja vastutab selle kahju eest?". Küll aga saab mõtteid, kuidas paremini põhjendada oma seisukohti. Sõltumata, kas lugejaks on vedaja või vedaja vastu nõude esitanud isik - kohtulahendeid ja tõlgendusi sarnase juhtumi kohta on diametraalselt erinevaid. Vaid ühel põhjusel võiksid praktikud selle raamatu püüda läbi sirvida: selleks, et teada saada, kui keeruliseks võivad minna CMR-alased vaidlused ja et ei ole võimalik tõsikindlalt ette ennustada vaidluse tulemust. See aitaks ehk vaidlustes rohkem kompromissidele jõuda, mitte oma must-valges maailmas elades kindlat seisukohta raiuda.
    Mida ma aga soovitaksin lugeda? Ehk Lauri Kogeri "Kommenteeritud liikluseeskirja" - 6. trükk, Tallinn, 2007. Eriti neid osi raamatust, mis räägivad, kuidas sõidetakse õuealal või kus asub kang, mille liigutamisel saab ka teistele teada anda, mis manööver juhil plaanis. Kindlasti ka seda osa, mis räägib pikivahe hoidmise kohustusest ja sellest, et kaubikud ja n-ö pirukad ei nõeluks liikluses nagu viimnepäev käes. Ehk veel seda osa, et rekkad ei peaks trassil sõitma kolmekesi üksteise järel 2 m vahemaadega nii, et nendest möödasaamine on suht surmaga riskimine jne.
    Muud ma ei oska tõesti soovitada, ilma naljata! Logistika- ja transpordialane kirjandus on kas liiga lihtne või liiga keeruline.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.