Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Transpordimull lõhkeb eduka aasta järel
Terve aasta võis kuulda transpordisektorist, kuidas mitmekordistunud kütusehind ja tihedast konkurentsist tulenev hinnasurve on muutnud kasumi teenimise võimatuks ülesandeks.
Statistikaameti andmetel olid veonduse, laonduse ja side valdkonna ettevõtted ühed vähesed, kes suutsid eelmisel aastal kasumit kasvatada. Ainsana said nende kõrval varasemast kasumlikuma äriga hakkama vaid kalamehed.
Esialgsetel andmetel oli veonduse, laonduse ja sidesektori 2008. aasta kogukasum 7 miljardit krooni, mis on 13% suurem kui aasta varem. Ettevõtlussektori kogukasum oli 30 miljardit krooni, mis oli neljandiku võrra väiksem 2007. aasta kasuminumbrist.
Veelgi suuremat kasumikasvu näitab Äripäevale oma eelmise aasta majandustulemused avaldanud ettevõtete käekäigu võrdlemine aasta varasemaga. 14 ettevõtte käive on küll 6,5% vähenenud, kuid kasum tõusnud kogunisti 27,8%.
Transporditurg ei ole siiski ühtne ja numbritest selgub, et kütusehinna ralli jäeti turul peamiselt autovedajate kanda. Koore riisujateks on aga ekspedeerijad. Statistikaameti andmetel oli maismaavedajate (v.a raudteetransport) kogukasum möödunud aastal tervelt 55% väiksem kui 2007. aastal. Ka Äripäevale majandustulemusi avaldanud ettevõtted, kelle andmete võrdlusest koorub kasumlik 2008. aasta, on enamikus ekspedeerijad.
Lugedes Äripäeva Logistikauudiste portaalis artiklitele kirjutatud kommentaarides arvatavate autovedajate ja ekspedeerijate esindajate leeri sõnasõda, siis võib järeldada, et ekspedeerijad suudavad jätkuvalt edukalt turuolukorda ära kasutada.
Tööpuuduses ja veokite liisingumaksete all ägavatelt autovedajatelt saadakse kätte väga madalad veohinnad. "Võiks öelda, et situatsioon on volatiilne - hinnad võivad kõikuda mitte sadades, vaid kümnetes tuhandetes kroonides, sest lõpuagoonias olevatel firmadel pole enam midagi kaotada, nad teevad tööd mis iganes hinnaga," kirjeldas Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingu juht Illimar Paul märtsi alguses.
ASi Arco Trans juhi Peeter Kuusiku sõnul on üks grupp, kes hinda alla lasevad väikesed, vaid 2-3 autoga firmad, kes on juba näiteks kütusefirmadele võlgu jäänud ja püüavad viimast võtta.
Paraku peavad autovedajad vaevlema seni raskustes, kuni pakkumine on turul pankrottide järel saavutanud nõudlusele vastava taseme. Autoveoturg nagu kinnisvaraturgki on viimaste aastate jooksul üles löödud laenudega.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretäri Toivo Kuldkepi andmetel on veoturul tegutsemas 7326 veoautot, millest üle poole ehk 4510 on liisitud.
Kuldkepi sõnul ütleb aga reegel, et ühe liisingauto ülalpidamiseks on vaja vähemalt kaks liisinguvaba autot. 350 veofirmal on aga liisingautode osakaal autopargist 91-100%.
Kokku kukkunud nõudlus ja liisingufirmade rahadele üles ehitatud veoturu mull on juba lõhkemas. Ametlikes teadaannetes on enamik transpordifirmadega seotud teadaandeid pankrotiteated.
Hästi läheb neil transpordifirmadel, mis sel aastal nulli jäävad ja kahjumit ei saa. Meie eelmise aasta kasumi kasv tuli headest kokkulepetest klientidega.
See aasta tuleb raskem. Juba on näha, et tänavu tuleb langus käibes 20-25%. Transport on alltöö. Kui tehased toodavad, siis on meil vedada, aga kui inimesed vallandatakse, siis ei ole.
Osa ettevõtteid hakkab meile juba võlgu jääma ja maksetähtajad on üha veninud. Meil makseraskusi veel ei ole.
Kerge see ei ole, sest laevaga sõitmiseks peab piletite eest tasuma, kui kütusearvet ei maksa, pannakse kaardid kinni. Inimestele peab palka maksma, sest neil on ka liisingud. Igat asja kaalume, kas on vaja - millegi ostmine on tõeline kadalipp.