Vedajail pole midagi Euroopast siia tuua

OÜ K.Trans Pluss juhatuse liige Andrei Žilkin tunnistas, et probleem Euroopast Eestisse kauba vedamisega on uus. "Varem ei ole sellist probleemi olnud. Mitu korda on kukkunud transiit Euroopast läbi Eesti Venemaale," ütles ta.

Raskes olukorras oli firma sunnitud võtma vastu ka otsuse, et Euroopasse nad rohkem ei sõida, kui sealt kaupa tulemas pole. "Ei saa seda endale praeguste hindade juures lubada," selgitas Žilkin. Sel nädalal veavad tema firma autod veel kaupa Venemaa ja Eesti vahel, kuid järgmiseks nädalaks ühtegi tellimust pole.

Žilkini sõnul on tõenäoline, et autod pannakse seisma ja liisinguveokid antakse tagasi. Tema mitmes veofirmas on 28 veoautot, millest kaheksa on võetud liisingusse. Osa veokeid töötab ka Soomes. "Soomes ei ole ka ekspordiga lood head ja hinnad on all," lisas ta.

Põlvamaal liimpuitkonstruktsioone tootva OÜ Peetri Puit juhi ja enamusosaniku Peeter Peedomaa sõnul küsivad vedajad klientidelt lisatasu seisupäevade eest, mil auto Euroopast tagasi tulles koormat ootab. "Praegustes tingimustes on ka tuhat krooni oluline summa," märkis ta.

Peedomaa sõnul on nemad hakanud tellima vedusid Leedu ja Poola firmadelt, kes on aga maininud, et koormate leidmisega on raskusi. "Oleme sunnitud selleks, sest nii saab hinna, millega kannatab vedada. Võit on paar tuhat krooni, aga kuus kümme koormat teele saates on see juba oluline summa ja mida rohkem kaupa teele panna, seda suuremaks käärid kasvavad," lisas ta. "Kurb, et raha ei jää Eestisse, aga ei ole midagi teha," märkis Peedomaa.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretäri Toivo Kuldkepi sõnul oli mõne aasta eest vastupidi - välja ei olnud midagi vedada. Tema meelest on tasakaalu saavutamine sisse- ja väljaveo vahel soovunelm. "Iga vedaja peab hakkama saama. Populaarne on näiteks mitmest riigist väikepartiisid tuua," lisas ta.

ERAA juht märkis, et vedamine ei ole asi iseeneses, sest kui ei toodeta, siis pole ka kaupa, mida vedada.