Kriis sunnib kindlustusest loobuma

Kadri Jakobson 26. märts 2009, 00:00

Kui eraisikud pole kahjukindlustusest veel loobuma hakanud, siis üha enam ettevõtjaid hoiab kokku sõidukite ja vara kindlustamise pealt. Kindlustusseltside praeguse aasta statistika näitab, et ettevõtete sõiduki- ja varakindlustuse maht on vähenenud jaanuaris võrreldes aastatagusega vastavalt 15 ja 12,5 protsenti. ERGO ja If Kindlustuse tulemuste põhjal võib öelda, et veebruaris langustrend süvenes.

Est-Trans Kaubavedude nõukogu esimehe Sulev Saarevälja sõnul oli ettevõte sunnitud majanduskriisi tõttu loobuma autode kaskokindlustusest. Kokku on ettevõttes ligi 150 veokit.

"Kuni selle aasta jaanuarini oli meil kindlustatud nii autopark, hooned kui ka kaup maksimaalse riskiastmega ja minimaalse omavastutusega. Loomulikult maksime selle eest päris palju," ütles ta. "Tegime riskianalüüsi ja arvutused ning leidsime, et ettevõttel on piisavalt finantstugevust riskid endal kanda." Saareväli märkis, et tänu kaskokindlustusest loobumisele on aastas kokkuhoid 2,5 miljonit krooni. Saarevälja sõnul on enamik autosid liisingust vabad ning pangaga, kes liisinguautodel kaskokindlustust nõuab, probleeme ei tekkinud.

Autoparki vähendama pole ettevõte õnneks veel pidanud.

"Eesti ja globaalne majandus on n-ö ühe tissi otsas. Oleme toidukaupade, jahe- ja sügavkülmutatud toodete vedaja. Ei saa öelda, et katastroof, kuid käive on kõvasti vähenenud," lisas ta.

Rahvusvahelisi autovedusid tegeva Saku AB tegevjuht Ole Loigu ütles, et mullu juunis vähendas ettevõte autoparki kümne veoki võrra ning praegu on alles 15 masinat.

"Kui majanduskriis sellise tempoga jätkub, tuleb autobaasi veelgi vähendada. Et oleks kõigil normaalselt tööd ja veokipark poleks alakoormatud," lausus Loigu. "Oleme kaalunud kaskokindlustusest loobumist, kuid ei teinud seda. Ühest küljest seisavad sellele pangad vastu, kuna tegemist on liisinguautodega. Teisest küljest on tegemist puhtalt matemaatika ja riskihindamisega: kui suur on risk, kui suur kindlustusmakse, kui palju on kahjujuhtumeid jne. Samas on see on nagu Murphy seadus, et kui sa loobud kindlustustest, siis tihtipeale just õnnetus juhtub," lisas ta.

Eesti Energia loobus nii ameti- kui ka tööautode kaskokindlustusest juba mitu aastat tagasi. Veidi värskem on aga loobumine alajaamade kindlustamisest.

"Arvutasime ja leidsime, et oleme nii tugev ettevõte, et saame ise riskid kanda," ütles Eesti Energia riskijuht Aarne Kalmer. "Kindlustus ju teenib selle pealt, ega midagi ei kingita." Ta märkis, et ettevõttel on juba aastaid suund kindlustuskulusid vähendada ja seoses sellega on tehtud pikaajalisi statistilisi analüüse.

Kalmeri sõnul sõltub kindlustusest loobumine suurusest ja finantsvastutusest. "Sõltub ettevõtte finantsseisust. Kui siiski midagi juhtub, peab ettevõttel endal olema tallele pandud vara selle kordategemiseks," lausus ta. Mõistagi on vaja panga nõusolek, lisas Kalmer.

If Kindlustuse juhatuse esimehe Andres Sooniste sõnul on hüvitiste mahu vähenemine tasakaalus kindlustusmaksete mahu kahanemisega.

"Kahjude arvu langus on jätkunud juba ligi aasta ja tuleneb valdavalt autodega seotud kahjude vähenemisest. Tarbija on muutunud alalhoidlikumaks, ettevaatlikumaks ning osaleb vähem liikluses. See on viinud kahjude arvu kukkumiseni," selgitas ta.

Sooniste sõnul on samalaadsed protsessid ka eluasemekindlustuses, ettevõtete varakindlustuses ja mujal. "Murettekitavaks muutuks olukord, kui hakataks kokku hoidma oma kodu või firma turvalisuse arvel. Selle tulemusel võib nende kindlustusobjektide risk oluliselt suureneda," nentis ta.

Kõige enam on kindlustusfirmadest turuosa loovutanud ja turu kokkutõmbumisest tõttu kaotanud ERGO Kindlustus. Eelmise aasta veebruariga võrreldes on kogutud preemiate maht kahanenud viiendiku võrra.

Kindlustusseltsi juhatuse liikme Sergei Vahnitski sõnul mõjutab hüvitiste vähenemist eelmise aasta lõpus alanud kindlustusportfelli mahtude kokkutõmbumine ning liikluses osalevate autode arvu vähenemine. "Maksete vähenemise põhjused on automüügi drastiline langus ning autokasutusest loobumine säästmise eesmärgil, samuti reisimise vähenemine ning ettevõtete tegevuse lõpetamine," ütles ta.

Vahnitski sõnul väheneb ettevõtete kaskokindlustuslepingute arv. Kui varem omas ERGO uute autode kindlustustest 22-25%, siis nüüd on uute autode turg kukkunud 70% ja see on mõjutanud ka seltsi portfelli.

"Autopargi kulud on sageli esimene kärpekoht. Turul on säästurežiim, eriti autode kindlustamisel. Liisingulepingu lõppemisel on trendiks loobuda kaskost, samas on kindlustusstatistika järgi kahjude juhtumise sagedus just selles liigis suurim. See tähendab, et autoomanikud võtavad endale rohkem riske," ütles Vahnitski. Mis puudutab varakindlustuslepingute vähenemist, on Vahnitski sõnul põhjused kokkuhoid ja firmade pankrotistumine.

Kui eraisikul või ettevõttel on soov kindlustuse kulusid kärpida, soovitaks:

1. Vaadake üle, kas kindlustate neid riske ja sellises ulatuses, mille vastu teil kindlustust vaja on.

2. Kontrollige, kas kindlustusväärtused vastavad ikka turuolukorrale. Varade väärtuse langus, mis nüüdseks on kindlasti toimunud, langetab ka oluliselt kindlustusmakseid.

3. Kui ülaltoodu on tehtud, kaubelge kindlustusandjatega, et saada soodsaim kindlustusmakse.

Varakindlustuse kindlustuspreemiad on läinud kindlasti oluliselt madalamaks, ei ole harvad juhud, kui lepinguid pikendades säästab klient 30-40 protsenti oma eelmise aasta kindlustusmaksetest. Hinnalanguse põhjuseid on kaks: kindlustusväärtuseid tuleb langetada, kuna ehitushinnad on langenud ja kindlustusandjad on hindade koha pealt oluliselt paindlikumad kui pool aastat tagasi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:00
    Otsi:

    Ava täpsem otsing