Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prognoos: pankrotte tänavu mullusest 80 protsenti enam
Pärast mitmeaastast langustendentsi kasvas pankrottide arv mullu hüppeliselt ning sama trend jätkub ka tänavu, selgus Krediidiinfo uuringust. Möödunud aastal kuulutati Eestis välja 429 ettevõtte maksejõuetus, aasta varasemaga võrreldes suurenes pankrottide arv 110 protsenti.
"Sel aastal tuleb arvuliselt pankrottide kasv 80%. Prognoos on tehtud kolme esimese kuu põhjal," rääkis Krediidiinfo tehtud pankrotiuuringu juht Anne-Ly Ots.
"Vaatamata igasugustele spekulatsioonidele on kinnisvarasektoris pankrotistumise tase alla Eesti keskmise," märkis ta. Ots lisas, et ehituses on siiski rohkem pankrotte. Tema sõnul on tegevusaladest suurima pankrotiohuga töötlev tööstus ja meelelahutus.
"Kõrgeim pankrotistumise tase on töötlevas tööstuses, sel aastal üle kahe korra suurema pankrotistumisega," ütles ta. Ots lisas, et samuti viitab sellele hüppeline töötuse kasv. Uuringujuht sõnas, et pankrotistumine meelelahutussektoris on suhteliselt kõrge, kuid ettevõtete käivitamine on seal kergem kui töötlevas tööstuses.
Keemiatööstuse liidu juhi Hallar Meybaumi ütlusel on kasvanud tööjõumaksud, aktsiisid, saastetasud ja kahanenud eksport on pannud töötleva tööstuse ettevõtted proovile. Samas märkis ta, et keemiatööstuses ollakse optimistlik ning oodatakse turgude avanemist. "Me sõltume eksporditurgudest," lisas Meybaum.
"Õli ja põlevkivi töötlevad ettevõtted maksavad juba eelmise aasta lõpust oma tootmisele peale, kuna nafta hind langes. Varasemad aastad on olnud head ja on tehtud investeeringuid, kuid investeeringud on praegu peatatud. Koondamised käivad," rääkis ta ettevõtete kokkuhoiust.
Meybaum ei soovinud prognoosida, kas mõni Eesti keemiatööstuse firma läheb pankrotti. "Näen, et ettevõtted on tugevad, nad on suured. Aga kui see olukord kardinaalselt ei muutu, siis... Ma ei tegele ennustamisega," jättis ta lause lõpetamata.
Tallinnas mitut ööklubi omav Aivar Leping kinnitas, et meelelahutusäris pole praegu midagi rõõmustavat. "Kuid ei ole vist sellist valdkonda, kus praegu oleks midagi väga rõõmustavat," lisas ta. "Ja selge on see - kui inimestel läheb kitsaks, siis esimene asi, kust kokku hakatakse hoidma, on ikkagi meelelahutus," märkis klubiärimees.
60 protsendi ulatuses Lepingule kuuluv OÜ Promenum kuulutas sel nädalal Äripäevas ilmunud reklaamis, et müüb väikeosaluse neljas Tallinna ööklubis, parandamaks ettevõtte likviidsust.