Leedu võib vajada IMFilt rahaülekannet

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 29. märts 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leedu võib vajada IMFilt rahaülekannet
Nii leiavad mitmed analüütikud ja reitinguagentuurid ning juba tunnistas ka Leedu rahandusminister Algirdas Semeta, et välisabi variant on võimalusena kaalumisel.
"Praegu saame kokkuhoiumeetmetega hakkama, kuid me ei välista, et meil tuleb rahvusvahelistelt doonoritelt abi paluda," ütles Semeta intervjuus ajalehele Financial Times.
Läinud nädalal kärpis reitinguagentuur S&P Leedu reitingu tasemele BBB negatiivse väljavaatega, mis jätab Leedu kahe pügala kaugusele investeerimisjärgu reitingu kaotusest. Läti võlakirjad on S&P juba hinnanud spekulatiivseks investeeringuks.
Otsust põhjendas S&P Leedu kiiresti halveneva majandusolukorraga, mis võib edasi lükata euro kasutuselevõttu ja muudab küsitavaks senise eelarve- ja rahapoliitika jätkusuutlikkuse.
Reedel avaldatud veebruari jaekaubandusstatistika näitas 32protsendist langust pärast 27,2protsendist kukkumist jaanuaris. "Meie pessimistlik stsenaarium 10% suurusest majanduslangusest on hakanud teoks saama," kommenteeris Danske Banki analüütik Violeta Klyviene. Ka Leedu valitsus on uuendamas majandusprognoosi, ennustades 4,8% asemel tänavu 10,4% suurust SKP langust.
See nõuab eelarves lisakärpeid, mida on kavas kaks raundi - aprillis 3% ulatuses SKPst ja täiendavaid kärped juunis. "Valik on lihtne. Me kas kärbime kulusid 3 miljardi liti võrra või oleme silmitsi küsimusega, kaua liti kurss veel püsib," ütles peaminister Andrius Kubilius Leedu raadiole.
Jaanuaris puhkesid valitsuse kärpeplaanidest tänavarahutused. Märtsi alguse valuutapaanika sundis Leedu keskpanka kinnitama, et euroga liitumiseni liti kurss ei muutu.
Valitsus püüab defitsiiti hoida 3% all SKPst, mis on üks euroga liitumise tingimus. Seda eesmärki teenib nii Mažeikiu Naftast 10% müük Poola PKN Orlenile kui ka katse tõsta riigieelarvesse kogu Leedu Keskpanga kasumit, mis Euroopa Keskpanga survel ära jäi.
S&P hindab, et isegi kui Leedu välisabi palub, ületab eelarvedefitsiit nii sel kui ka tuleval aastal 3% ja enne 2012. aastat Leedu eurot ei saa.
Leedul pole reserve ja madalam reiting muudab turult laenamise kallimaks. "S&P otsus on märk, et Leedul tuleb Läti, Ungari, Serbia, Bosnia, Ukraina ja Rumeenia järel IMFilt või ELilt abi otsida," ütles RBSi arenevate turgude analüütik Timothy Ash. Samal seisukohal on reitinguagentuuri Moody's analüütik Kenneth Orchard.
Ka Leedu keskpanga juht Reinoldijus Sarkinas ja SEB Leedu haru ökonomist Gitanas Nauseda ärgitavad valitsust IMFilt abi küsima. "Ükski võlur ei saa eelarvet tasakaalu, kui majandus kukub 10%," ütles Nauseda. "Kärped ei aita, vaja on laenu võtta. Kui turult ei saa, tuleb pöörduda IMFi poole," lisas ta.
Hetkel kuum