Hooldamata fassaad rikneb

"Ega voodrilaudu tasugi liiga hoolikalt kokku lüüa, muidu kipuvad need niiskusega kummuma, lõpuks hakkavad ka naelad välja ronima," hoiatab Puuinfo projektijuht Märt Riistop liigse agaruse eest laudu üksteise otsa lükkida.

ASi Puukeskus müügijuht Eero Rakaselg leiab, et juba 22millimeetrine vaheliist tagab piisava laudisetaguse tuulutuse. Sama firma laokaupade ja ostu-müügi spetsialist Erki Lõhmus soovitab alumise voodrilaua ja veelaua vahele jätta kindlasti ligi poolesentimeetrise vahe, et õhk pääseks liikuma laudvoodri alla. Lisaks võimaldab selline vahe vihmast või sulavast lumest niiskuva voodri allserval kiiresti kuivada. Ideaalseima tulemuse peaks tema kinnitusel saama, kui alumise laua alumine serv lõigata umbes 45kraadise nurga all.

Kestvuse tõstmiseks tuleks laudvoodri värvi uuendada iga viie aasta tagant. Veel ühe võttena saab ju laudu ka õlitada, mis on värvist veelgi kestvam, või katta tõrvavärviga, mis koosneb 1/3 värnitsast, 1/3 tärpentinist või lakibensiinist ning 1/3 puidutõrvast koos loodusliku värvimulla või isegi nõega.

Fassaadivineeri ilmastikukindluse tõstmiseks tuleb Reval Timber OÜ juhataja Raivo Miti kinnitusel iga fassaadiplaadi ülemine ja alumine serv lõigata 45 kraadi all, et moodustuksid katte jätkukohtades veeninad. Riistopi seletusel aga sellest eriti ei piisa, kindluse mõttes tuleks igale horisontaalsele jätkukohale lisada alumise plaadi ülaservale kinnitada vihmaplekk. Siis ei saja kahe plaadi vahelt sisse ega otseselt plaadi kõige tundlikumale kohale - servale.

Liiatigi aitab selline vahe ka hooldada plaatide esimesena kuluvaid servi. Just servavärv tuleb Miti sõnul keskmiselt juba kahe aasta pärast maha, seega saab seda just avatud vahede korral uuendada.

Wienerberger ASi müügijuhi Peep Veske tõdemusel ongi tellisfassaadi suurimaks vaenlaseks liigniiskus, külmakahjustused ja vundamendi vajumised.

Kui aga on tekkinud praod ja lõhed, mis aja jooksul niiskuse ja temperatuuri koosmõjul suurenevad, hakkabki sein lagunema.

Tellisfassaadi kestvuse eeldus on kaitstus otsese vihma ja juhuslikult vahele pääseva vee eest. Läbimärgunud sein hakkab talvel läbikülmumisel tükkidena laiali pudenema.

Samuti tuleb katta tellisfassaadi katuseräästast madalamal lõpetatud müüritis pealt eraldi vihmaplekiga. Vihmapleki puhul tuleb alati jälgida, et see oleks paar kraadi väljapoole kaldu, muidu vajub vesi seina sisse.

Kui silikaattellisest seina kestab muretult vähemalt 75 aastat, siis savitellistest ja ülikõvadest klinkertellistest seinad sajandeid - kuid vaid kaitstuna vee ja vajumiste eest.

Sageli on lagunemine alguse saanud niiskusprobleemidest. Seetõttu tuleks jälgida, et räästad, vihmaveetorud ja karniisid oleksid terved ega laseks veel seinale valguda. Juhtumid, kus katkisest vihmaveetorust voolav vesi otseteed seina uuristama pääseb, on kahjuks liigagi sagedased.

Meie kliimas tuleb arvestada eriti suure vastupidavusega, sest külmumis- ja sulamistsüklid on eriti sagedased. Samas peab tellissein olema ka korralikult vuugitud, tõdeb Tarmo-Andre Elvisto, Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja.

Ehkki kestvuselt jääb ersatstellisvooder ehtsale tellisvoodrile alla, on esimene siiski lihtsamini renoveeritav - katkise plaadi asendamise teel.

Maja fassaadi krohvi parandama hakates peab olema kindel, et see ei saaks enam vett. Sega peavad olema katus, vihmaveetorud, aga ka aknaplekid korras. Tavaliselt saabki väliskrohvile saatuslikuks vesi, mis seina vahele pääsenuna leotab ja külmetab viimistluskihi seinast lahti.

Paeseinte krohvimisel tuleks kindlasti eelistada lubikrohve või vähese tsemendisisaldusega krohve, siis saab ise hingav paesein ka hingata. Samuti kasutades alus- ja viimistluskrohvi, ei tohi pealmine olla suurema tsemendisisaldusega, muidu tekib kahe kihi vahel niiskuse ummistus ning viimistlus pudeneb seinalt paari aastaga.

Aknaplekkide juures tuleks kasutada pleki külgserv pöörata U-kujuliselt üles, et suure saju ja lume korral ei saaks krohv märguda, möönab Elvisto.

OÜ Plekk-katusemeister tegevdirektor Jaanus Aedla peab pleki kallet väljapoole ja tagumise ning kahe külgserva ülespööramist elementaarseks. Lisaks tuleks ülespööratud servade nurgad veekindluse mõttes erilise läbipaistva silikooniga tihendada.

Samas soovitab ta panna ülespööratud külgservad puitfassaadi puhul akna servalaua alla nii, et selle alumine ots jääks plekist vähemalt 1,5 sentimeetri kõrgusele. Siis ei tõmba puit plekilt vett endasse. Krohvfassaadil tuleks külgserv pöörata tagasi külilikukkunud U-kujuliselt nii, et aknaserva krohv toetub tagasipöörde küljele.

Plekitööde FIE Peeter Kruus peab külgmiste ülespööreteta ja seinaga liitumise kohast silikooniga tihendatud aknaplekki enesepettuseks. "Silikooniga külgedelt kinniplätserdatud üleskeeramata servadega aknaplekk on ilus vaid maja vastuvõtmisel, paari aasta pärast see enam vett ei pea."

Et fassaad vihamaga ei märguks, peab aknaplekk ulatuma üle seinaserva vähemalt kolm sentimeetrit.

Peeter Kruus paneb aknavaldajale südamele, et üle fassaadi ulatuv serv oleks kindlasti kahekorra pööratud, muidu hakkab aknaplekk ajapikku lokkima. Lisaks soovitab ta aknapleki liitkohad teha vähemalt 1,5sentimeetriste ülekatetega. Vastasel juhul pressib sademevesi end ikkagi valtsi vahelt sisse, eriti kevadtalvisel sulamise-jäätumise tsüklis.

Tavaliselt annab ühes tükis teha kuni kolmemeetriseid aknaplekke. Pikemaid tuleb jätkata, kuid jätkukoht peab veepidavuse nimel olema kindlasti kahekordselt valtsitud ja erilise silikooniga valtsikohalt tihendatud, tõdes Kruus.

Tavaliselt, nagu katustegi puhul, hakkab rasvane ja päikesevalguses välklev tsinkkiht umbes viie aasta möödudes tuhmuma. Samas eriti halvasti mõjuvad plekile fassaadi krohvimisest koristamata jäänud segu, aga ka erinevad aknapeitsid. Nende happeline koostis hävitab kaitsva tsingi või värvi kihi ja toob rooste.

Siis tuleb plekkpind väliskeskkonna tolmust, tahmast, ka pigist ammoniaagilahusega puhtaks pesta ja värvida. Õige aja möödalaskmisel hakkab tuhmunud tsingitud plekkpind tasapisi roostetama.

Siiski saab rooste tavaliselt alguse mehaanilistest kriimustustest, kuid ka kokkupuutest millegi happelisega.

Samamoodi tuleb uuendada ka juba alguses värvitud plekkpinda. Seega jääb sellise fassaadi hooldusintervalliks umbes viis aastat. Sellisel hooldusel peaks Vaaderpass OÜ juhataja Kaspar Oidi seletusel plekkfassaad kestma kuni pool sajandit.

Siiski esineb aknapalede sidumisel plekiga möödalaskmisi. Selle tulemusel kipub plekil olev vihmavesi fassaadi märjaks tegema.

Lisaks kui aknapleki kalle on vilets või on plekk koguni liiga lühike ja hoopis ilma külgmiste ülespööreteta, siis on vesi korrapealt seinas. Kui pleki pealt kuivab päikesega vesi ära, siis seinast ei saa seda peaaegu üldse kätte.

Edasi hakkab sein hallitama ja lõpuks on eriti puitmajal ka mädanikseened platsis.

Selline märgunud sein on ka suurepäraseks külmasillaks, mis hullematel juhtudel või pakasega ka jäässe minna nii, et toas sein higistab.