Töötutest sirguvad kriisis uued firmaomanikud

Uute ettevõtjate hulgas paistavad aktiivsusega silma naised. Tänavu esimeses kvartalis on tööturuamet andnud toetust 34 inimesele, neist naisi on 20 ja mehi 14. Maksimumsumma ehk 70 000 krooni sai 26 inimest. Praegu on avaldusi töös 20. Äraütlemisi on saadetud kolm.

Arvamusliidritelt on juba kõlanud mõtteid, et ettevõtluse stardiabist on kasu palju rohkem kui riigi loodud Arengufondist, mille ülevalpidamiseks on sel aastal ette nähtud 28 miljonit krooni. Selle rahaga saaks ettevõtjaks hakata vähemalt 400 inimest, mis tähendaks ka vähemalt sama palju uusi töökohti.

Tööturuameti peadirektori Tiina Ormissoni sõnul on ettevõtlikke inimesi ka füüsilise puudega inimeste hulgas. "Inimene alustas FIEna ja pärast värbas juurde teisi puudega inimesi," rõõmustas ta.

Suureks abiks on toetuste puhul Euroopa Liidu raha. "Eesti riigi tööturu toetuste teenuste seaduse järgi on võimalik maksta 20 000 krooni, aga tänu eurorahale saab maksta 50 000 krooni lisaks," ütles Ormisson.

Ettevõtluse alustamise toetust on võimalik tööturuametis registreeritud töötutel taotleda kuni 70 000 krooni ning ilma tööta isikutel, kes ei ole end töötuna registreerinud, kuni 50 000 krooni.

Ormisson sõnas, et tööturuamet korraldab ettevõtluse alustamise koolitusi. Tänavu on selle koolituse läbinud 280 inimest. Eelmisel aastal kokku oli see arv 389 ja nendest 162 sai starditoetust.

Ormissoni sõnul kasutatakse ettevõtlust nii ajutise kui ka pikaajalise lahendusena. "Isegi kui inimene kasutab ettevõtlust ajutise lahendusena ja ta saab sellega hakkama ning kui ta hiljem leiab mingi muu variandi, siis ka see on positiivne," märkis ta.

Tööturuamet peab aasta pärast seda, kui inimene on toetuse kätte saanud, tegema järelevalvet. Kui toetuse saaja pole selle aja jooksul ettevõtlusega alustanud või on valesti käitunud, siis tuleb see raha tagasi nõuda. Samas hiljem kui aasta seaduse järgi sellist kohustust pole. "See protsent, kes pole aasta jooksul oma äri alustanud, on peaaegu olematu," kinnitas Ormisson.

Lisaks tööturuametile jagab ettevõtlustoetusi ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnašev ütles, et alustavale ettevõtjale mõeldud stardi- ja kasvutoetuse programmist on võimalik taotleda stardiraha kuni 50 000 krooni ning toetust antakse kuni 75 protsenti projekti maksumusest, kasvutoetust saab kuni 200 000 ning seda antakse kuni 50 protsenti projekti maksumusest.

"2009. aasta esimese kahe kuu jooksul on alustavate ettevõtjate stardi- ja kasvutoetuse programmi raames tehtud positiivne otsus 27 projekti puhul ning summas 1,8 miljonit krooni. Välja on makstud 2,3 miljonit krooni," ütles Burnašev.

Erinevus otsustamise ja väljamaksmise summa vahel tuleb sellest, et toetus makstakse välja alles siis, kui tegevused on tehtud.

"Selgelt on näha, et huvi alustavate ettevõtete programmide vastu on kasvanud ning baaskoolitustele on tekkinud tõsine konkurents. Kaalume täiendavate koolituste tellimist. Alustavate ettevõtjate aktiivsus on mullusega võrreldes oluliselt kõrgem. Inimesed on oluliselt rohkem motiveeritud. Eriti väiksemate toetuste vastu on huvi üsna suur," kommenteeris ta.

Svetlana Zvirgzdinš läbis tööturuametis ettevõtluskoolituse ning on nüüd iseenda peremees.

Zvirgzdinš käis koolitusel mullu aprillis, õppis kuu aega, sai valmis äriplaani ja kaitses selle. Talle kuulub nüüd Mari-Liisi Ilutuba OÜ.

"Oma juuksurisalongi avamise mõtte tekkis siis, kui võtsin end töötuna arvele ja käisin karjäärinõustaja juures," rääkis naine.

Selgitades asjade käiku, täpsustas Zvirgzdinš, et pärast koolitust tuli toetuse saamiseks teha taotlus. Tingimus oli see, et enne toetuse kättesaamist ei tohtinud midagi tegema hakata - ei tohtinud enne firmat luua, ei tohtinud enne tegutseda. Pidi alustama täiesti puhtalt lehelt. Kui raha käes, alles siis võis firma registreerida ja tegutsema hakata. Toetussumma 70 000 krooni sai ta kätte juulis ning asus siis tegutsema. "Kui targasti läbi mõelda, on 70 000 krooni alustamiseks piisav. Ostsin selle eest vajalikud põhivahendid," lisas ta.

Küsimusele, kuidas läheb, vastas Zvirgzdinš, et teenindus on selline valdkond, mis võtab aega. "Teenistus on veel nõrk koht, alles areneb, kuid olen optimistlik."

"Päris kindlasti on eraettevõtjana parem. Olen iseenda peremees ning kõik teen endale," ütles ta optimistlikult. "Keegi ei saa mitte millegagi mu tuju ära rikkuda."

Seni läks füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) elu tasapisi lihtsamaks, kuid nüüd läheb see keerulisemaks. "2009. aastast on kõik FIEd kohustatud ennast registreerima äriregistris, seni olid nad maksuametis. FIEde arv on viimastel aastatel kogu aeg kõvasti vähenenud," tõdes ta.

"Kindlasti vähendab see tulevikus eriti pensionäride, kes elavad väljaspool Harjumaad, tahtmist FIEna tegutseda. Äriregistreid on Eestis neli, maksuameti teeninduspunkte oli palju rohkem," sõnas ettevõtluskonsultant.

Ta lisas, et sellel aastal saavad FIEd end äriregistrisse tasuta ümber vormistada. Järgmise aasta algusest kustutatakse nad maksuameti registrist.

Kärsna hinnangul on FIEde olukord halvemaks läinud ka seetõttu, et eelmise aastaga võrreldes on sotsiaalmaksu miinimummäär tõusnud päris palju, olles nüüd 4307 krooni kvartalis. Mullu oli see summa 2673 krooni kvartalis.

Valgusskulptuuride valmistaja Martti Kalamees läbis mullu jaanuarist aprillini Tartus mitu tööturuameti ettevõtluskoolitust. Praegu peab Kalamees Tartu külje all Reolas oma puutöökoda ja on OÜ Alius Lux omanik.

"Pärast projekti edukat kaitsmist sain 70 000 krooni toetust, mis aitas mind ettevõtte käivitamisel kõvasti," ütles Kalamees. Ta lisas, et toetussumma kulus haagise ja tõstuki ostuks.

Kalamees märkis, et tegemist pole hulgikaubaga, vaid eksklusiivsete toodetega, mille sihtrühma kuuluvad jõukamad kliendid. "Eestis pole ma põhiklientuuri leidnud, siit saab leivaraha," tõdes ta. "Üritan tulevikus rõhku panna ekspordile. Juunis osalen Londoni luksusmessil."