Kas loota panga garantiikirjale?

Praegusel raskel ajal, kui ettevõtteil on rahanappus, kasutatakse toodete ja teenuste eest tasumisel finantsinstrumentide abi. Üks pankade reklaamitav on panga garantiikiri. Näide sellest, kuidas see reaalses elus toimib, firmade nimesid nimetamata.

Firma X soovis osta firmalt Y seadmeid 390 000 krooni eest. Kuna Krediidiinfo andmeil võiks firmale X anda krediiti kuni 140 000 krooni ulatuses, otsustas Y kaupa krediiti mitte väljastada ja nõudis ostjalt lisatagatisi - panga garantiikirja. Xile väljastati müügipakkumine, tasumistingimuseks "tasuda enne kauba saamist".

Varsti ilmus Yi kontorisse Xi esindaja Swed-banki garantiikirjaga ja tahtis kohe kaupa kätte saada. Garantiikirjas seisis, et pank on teadlik, et Y ja X on sõlminud seadmete tarneks nimetatud summale lepingu ja tagab lepingust tuleneva maksekohustuse täitmise Yi ees.

Kõik tundub korras olevat. Tegelikult pole osapooled lepingut allkirjastanud ja kui Yi töötaja väljatanuks kauba, oleks Y kohtuvaidluses kaotajaks jäänud. Y saatis küll Xile lepinguprojekti, kuid tagasiside puudus. Panga garantiikirjas näidatud lepingu number erineb lepinguprojektis näidatud numbrist. Seega viitab pank oma garantiikirjas olematule lepingule.

Isegi kui X ja Y oleks lepingu allkirjastanud, poleks see leping sobinud garantiikirja väljastamiseks, sest projektis oli maksetingimuseks "tasumine enne kauba saamist". Panga garantiikiri kehtib vaid maksetähtajaga lepingute-arvete tagamiseks, nagu selgitas panga töötaja. Tema sõnul peab garantiikirja soovija täitma taotluse, milles märgib garanteeritava tehingu aluse - lepingu numbri, kuid pank ei pea vajalikuks selle õigsust kontrollida. Tundub, et panka ei huvita ka garantii tellija - Xi majanduslik seis.

Kes siis vastutab garantiikirja vettpidavuse eest? Pank keskendub garantiikirja väljastamise eest teenustasu sissekasseerimisele. X esitas pangale ebatäpseid andmeid. Eks seegi ole meetod raskel ajal toimetulekuks, kuid panga volitatud isikud kirjutasid panga nimel valeandmetega garantiikirjale kõhklemata alla.

Kui garantiikiri on võrreldav maksevahendina, on tegu ligi 400 000 kroonise kehtetu maksevahendiga. Väide, et eksimine on inimlik ja kõik eksivad, on selliste asjade puhul liiga lihtne vabandus. Olgu see juhtum hoiatuseks teistelegi. Usalda, aga kontrolli. Või ära usalda.

Autor: Aivar Paluvee