Karl Õiger - Praktiseeriv teadlane, kel elus vedanud

Huvi ehitusteooria ning konstrueerimise vastu oli Karlil olemas juba lapsena - siis, kui ta poisina arhitektiraamatu abiga oma kodutalu hoonetest korraliku plaani joonistas, oli ta veel algkooliõpilane.

Otepää kandist pärit Karl peab oma elutee kujunemisel oluliseks ka vedamist. Kui Tartu Ehitustehnikumi minekut ning hilisemat TPI ehitusteaduskonda sisseastumist võib veel nimetada asjade loomulikuks järgnevuseks, mis ehitusmeistri perest pärit poisi puhul üllatavana ei tundu, siis erialaste kogemuste saamise osas peab Karl ennast saatuse soosikuks.

Ehitustehnikumi diplomieelsele praktikale õnnestus Karlil koos kursusekaaslasega ennast kaubelda Moskvasse ühte suuremasse raudbetoontoodete tehasesse, kus kasutati sel ajal maailmatasemel tehnoloogiat. "Meeletud liinid, kus vormid liikusid rullikteedel ja samal pidevalt liikuval liinil, toimus ka betooni termiline töötlemine, paneelide eelpingestamine kahes suunas, võimas masinapark, mida siin ei olnud ja sellist kogemust ei oleks mujalt niisama lihtsalt saanud," meenutab Karl.

Järgmised olulised vedamised olid nii Ehitustehnikumi kui ka TPI tolleaegsete väga heade õppejõududega ning elukäik pärast TPI lõpetamist. Soovides alustada alt peale, valis Karl enda ametiks vahetusmeistri koha Tallinna Ehitustrustis. "Sõbrad küll alguses arvasid, et enam lollimat kohta võimalike pakkumiste hulgast ei oleks saanud leida, aga selle eelis oli see, et kui ma hiljem juba peatehnoloogiks sain, teadsin ma täpipealt, mismoodi kogu see asjaajamine seal allpool käib," muheleb Karl.

Aasta hiljem moodustatud Tallinna Elamuehituskombinaadi moodsa, Prantsusmaalt ostetud tehnoloogia juurde sattumist nimetab Karl taas kord õnneasjaks. Kuueaastase staaži juures labori juhatajana ja peatehnoloogina õppis ta seal nii mõndagi, millega ta võib-olla muidu kokku puutunud ei oleks. "Sattusin õigel ajal õigesse kohta," on Karl tagantjärele rahul. "Iseküsimus on, kuidas suhtuda nendesse tolleaegsetesse paneelmajadesse praegu. Aga uute paneelmajade kui sellistega jätkame nüüdki.

Edaspidisest tegevustest niipalju, et ehkki ehitustehnika on viimaste aastate jooksul oluliselt arenenud, on sellel alal eri arengusuundade alal palju teha, olgu siis konstruktsiooni, energiakokkuhoiu kui ka töö ratsionaliseerimise alal.

Kaheksa aastat on Karl Õiger olnud TTÜ ehitusteaduskonna dekaan. Samas teaduskonnas juba 1976. aastal alustatud õppejõutööd jätkab ta erakorralise professorina siiani.

Karl Õigeri töölaua peal on terve pakk erinevate projektide materjale, millega ta parajasti seotud on. Tellimustöid ning läbivaatamist tahtvaid probleeme lisandub tehtavate tööde ootejärjekorda iga päev.

"Ma käin väga paljudel objektidel ning kontaktid on mitmete firmadega üle kogu Eesti. Neid soove, mida minult tahetakse, on nii palju, et mul on mõnikord lausa piinlik, et ma igale poole siiski ei jõua," räägib Karl.

Erinevaid objekte, mille projekteerimise, renoveerimis-, avarii- või lammutusekspertiisiga Karl seotud on olnud, on kokku tuhande ümber. Kuna mitmedki neist on olnud keerukad ning olulise tähtsusega projektid, on nendega tegelemine andnud Karlile oma eriala piires peaaegu et kõikvõimsa mehe maine. "Nii kui midagi tõsisemat on tekkinud, helistatakse sageli ja küsitakse, miks juhtus ja mida teha, nagu oleksin mina see jumal. Kahju, et sellise kuvandi olen lasknud endast tekkida. Põhjus on võib-olla ka selles, et püüan alati vastu tulla, aidata ja lahendada, kas mõistust piisavalt kohe on või ei või tuleb juurde õppida ja uurida," lisab ta.

On palju teisi häid ehitusala eksperte nii meil Tehnikaülikoolis kui ka mujal praktiseerivate ehitusinseneride hulgas, kes ühes või teises ehitusala küsimuses on palju paremad asjatundjad kui mina.

Suure tööhulga eeliseks peab Karl võimalust sagedamini sattuda huvitavate objektide juurde. "Vahel tuleb tõesti põnevaid asju ette, millest väga sageli on ka endal midagi õppida. Igasugust jama osatakse välja mõelda. Ja lahendamine õpetab," arvab Karl. Eriti põnevate tööde nimekirjas mainib Karl esimeste hulgas Tallinna spordihalli katusekonstruktsioone, Tallinna lennujaama rajamistöid, Estonia teatri renoveerimisprogrammi, Patarei vanglat, Linnahalli, mitmeid kirikuid ja suurkorstnaid, tuulegeneraatoreid, Tallinna Lennusadama angaaride restaureerimistöid, Tartu Laululava rajamist jm. Väga hinnatavaid kogemusi olen saanud konstruktsioonide mudelite ja ka tegelike konstruktsioonide katsetamise ja uurimisega. Mõndagi on olnud õppida ebaõnnestumistest ehitustel. "Kõike on tehtud. Ja ega seda praktikat vahest igaühel nii palju olegi," on Karl enda vastu õiglane.

Enda töös huvitava suuna leidmine pole olnud Karlile raske. "Tööd on tehtud nõrkemiseni, aga eks vist sellepärast, et mulle meeldib seda teha. Kui ma peaksin tegema seda kõike hambad ristis, siis ma ei teeks. Õnneks ma pole kunagi pidanud kella vaatama, et millal ometi saab töölt koju minna," räägib Karl.

Loenguid peab Karl siiani nii TTÜs kui ka Eesti Kunstiakadeemia Restaureerimiskoolis ja mitmetes liitudes ning ettevõtetes, sealhulgas ka Soomes. Kõigis nendes loengutes on kasutatud suurt osa praktikas saadud kogemustest. Vähenenud pole ka ülikooliväline tööhulk. Et töömõtetele vaheldust tuua ning koormusele vastu pidada, veedab Karl paar õhtutunnikest mõnd oma pillikogusse kuuluvat instrumenti tinistades, kuulab head muusikat või tegeleb ja puhkab nädalavahetusel maakodus. Silmaringi laiendamise eesmärgil on ta ka palju reisinud - nüüdseks on Karl jõudnud silma peale visata muljetavaldavale valikule inimkonna kõige uhkematest kultuuri- ning ajaloomälestistest kõigis maailmajagudes.