Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduslik sigadus
Eelarvepoliitiliselt saan pensionifondide külmutamise ideest hästi aru. Ka poliitiliselt on see üsna valutu otsus: inimestele jääb endale raskel ajal 2 protsenti palgast kätte ning otsus puudutab paljusid alles kümnete aastate pärast. Pealegi, kõrgete teenustasudega pensionifondid ju kõik praegu kahjumis.
Kuid majanduslikus mõttes tundub mulle pensionisüsteemi järjepidevuse puudumine sigadusena.
On väga rumal osta majandusbuumi ajal üleshinnatud pensionifondi osakuid ja peatada nende ostmine languse ajaks, mil on just võimalik osta varasid odavamalt. Seejärel aga hakata jälle ostma tõusu ajal ehk kodeerida sisse automaatne kahjum kõikidele tulevastele pensionäridele.
Mis oleks alternatiiv? Riigi sissemakse võiks väheneda näiteks 2 protsendile (töötajal 1%-le). Ülejäänud radikaalne tee oleks emapalga ülempiiri kärpimine ning riigiasutuste massilisest ühendamisest saadav kasutegur.