Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Traumade põhjused: töötajate kesine juhendamine ja puudulik töökeskkond
Viimasel kolmel aastal on kõige rohkem tööõnnetusi registreeritud metallitoodete, masinate ja elektriseadmete tootmise ettevõtetes, mullu juhtus neis kokku 506 õnnetust, millest 71% olid kergete tagajärgedega. Metallitööstusele järgnes mullu õnnetuste arvu poolest ehitus (479) ja avalik haldus ning riigikaitse (367).
Metallitööstuses on ka raskete tööõnnetuste osakaal üks suuremaid, kusjuures möödunud aasta kolmandas kvartalis näitab statistika selles osas kasvu.
Tööandjad peavad tööõnnetuste peamisteks põhjusteks (46% juhtudest) ootamatuid või määratlemata asjaolusid, teisena (26%) on tegemist töötaja ohutusnõuete rikkumisega. Tööinspektorid aga kinnitavad uuritud raskete tööõnnetuste põhjal, et need said võimalikuks eelkõige töötajate puuduliku väljaõppe ja kehva juhendamise tõttu (21%). Põhjuste pingereas järgnevad töökoha mittevastavus tööohutusnõuetele või puudulik töökeskkonna sisekontroll (16%) ning töövahendite mittevastavus ohutusnõuetele (14%).
Põhjuste erinevast käsitlusest võib järeldada, et tööandjad ei oska või ei soovi välja selgitada õnnetuste tegelikke põhjuseid ning sellepärast sõnastavadki raportitesse kantavad põhjused väga üldiselt.
Möödunud aastal oli metallitööstuses enim tööõnnetusi metallkonstruktsioonide tootmises (87), 55 tööõnnetust oli mehaanilise metallitöötlemise alal, 37 tööõnnetust pandi kirja tööriistade ja rauakaupade tootmise alal.
Autor: Tõnu Vare