Lubame firmadel parteisid toetada

Õiguskantsler Indrek Teder tegi hiljuti Äripäevas ilmunud intervjuus ettepaneku seadustada taas juriidiliste isikute annetused erakondadele. "Mis mõtet sel [keelul] on!? Siis kanditakse sihtasutuste kaudu raha. Üks reegel - kogu raha peab olema avalik," oli Tederi seisukoht.

Äripäev nõustub õiguskantsleriga: erakondade kalduvus leida rahastamiseks kõverteid on näidanud, et õigem on tõesti juriidiliste isikute annetused taas seadustada.

Tegemist on vana probleemiga, kus midagi keelustades, kuid suutmata keelu täitmist kontrollida, saavutatakse see, et tegevus liigub põranda alla.

Eesmärk oli iseenesest õilis. 2003. aasta lõpul erakonnaseaduses tehtud muudatus, millega keelati juriidiliste isikute annetused parteidele, pidi tagama poliitika sõltumatuse ärihuvidest.

Kuid seadusemuudatus ei suutnud oma eesmärki täita. Tegelikult muutus erakondade rahastamine lihtsalt hämaramaks, sest hakati otsima võimalusi seadusest kõrvale hiilimiseks.

Selle kunsti meistriks osutus Keskerakond, kes leidis võimaluse emiteerida võlakirju (jättes nende ostjad saladusse), tulla poliitreklaami keelu ajal turule K-kohukesega (nahaalselt väites, et uuel tootel pole nendega seost) ning kasutada erakonna kassana Jüri Vilmsi Sihtkapitali (peitudes kära puhkedes olematute reklaamiteenuste müügi taha). Omaette teema on see, et koos annetajate ringi kitsendamisega seaduses mitmekordistati ka riigikogus suuremat esindust omavatele erakondadele antavat riiklikku toetust - ehk siis erakonnad lõid kaks kärbest ühe hoobiga. Just sellisest käitumisest nördinuna peamegi tõdema: las ettevõtted siis toetavad erakondi, peaasi, et me teaksime, kes kellele kui palju raha andis.

Jah, seda võib käsitleda alla vandumisena: kui me ei suuda seaduse täitmist kontrollida, muudame seadust.

Sellele juhtis tähelepanu ka riigikohtu esimees Märt Rask, kommenteerides riigikohtu mullust otsust mitte kuulutada erakonnaseadus põhiseadusega vastuolus olevaks (sellise ettepaneku tegi endine õiguskantsler Allar Jõks, keda samuti frustreeris lootusetus erakondade rahaasjades selgust saada).

Rask võrdes Postimehes probleeme erakondade rahastamises probleemidega liiklusjärelevalves. "Kui liiklusjärelevalve kas ressursipuudusel või mingil muul põhjusel igale teele ja tänavale ei ulatu ning liiklusrikkumisi ikkagi toime pannakse, ei tähenda see, et liiklusjärelevalvet reguleerivad õigusnormid oleks tingimata põhiseadusevastased," sõnas Rask.

Kuid küsimus on väga lihtne: kui ettevõtete annetuste seadustamine täidab oma eesmärki ja muudab parteide toetajad avalikkusele paremini nähtavaks, siis olemegi saanud paremad "liiklusnormid".

Autor: ÄP