Suvilaostul võib julgelt hinda tingida

A & A Kinnisvara OÜ maakler Marco Kirss nentis, et üleküllus suvilaturul on tohutu. "Muugal oli kunagi ikka väga väike valik ostjale, aga nüüd on valik külluslik. Kuulutusi vaadates tuleb muidugi arvestada, et need hinnad, mis väljas on, on lihtsalt müügihinnad. Tehinguid tehakse ikka hoopis teiste hindadega," tõdes ta.

Maakleril endal on juba aastajagu müügis ühekorruseline kahe toaga amortiseerunud suvila Muugal, mille müügihinnaks on märgitud 1,4 miljonit krooni.

"Eks müüjad arvavad, et nende kinnisvara on kõige parem, ja loodavad, et küllap keegi ikka ära ostab. Aga seda ei juhtu, et keegi lihtsalt pool miljonit rohkem maksab," rääkis Kirss. Ta on kindel, et kui ilmuks tõsine huviline, siis saab hinnast paarkümmend protsenti alla kaubelda.

"Turg on ju ikka languses ja ma arvan, et ehkki põhi on peaaegu käes, langevad hinnad veelgi," ennustas Kirss. Laenuprotsendid ja omafinantseering on suured, aga tema sõnul on märgata, et inimesed on läinud aktiivsemaks. "Neil, kellel sularaha olemas ja kes ei pea pangalaenu võtma, tasuks osta küll! Ja muidugi tasub tingida," rõhutas Kirss.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on Tallinna mõjupiirkonnas tehinguhinnad võrreldes kahe ja poole aasta taguse tippajaga langenud hinnanguliselt 50%. "Müüjad kipuvad seda visalt aktsepteerima," ei näe ta müüjate hoiakutes suurt muutust.

Kui 2006. aasta lõpus maksis Tallinna lähedal asuvas aiandusühistus suvila keskmiselt miljon krooni, siis nüüd on suurusjärk langenud 500 000 krooni kanti. Kinnisvaraportaalide pakkumishinnad jäävad 600 000 ja 700 000 krooni vahele.

"Nimetatud hinnad on muidugi üldistus, ent see illustreerib ilmekalt praegust olukorda soovide ja reaalsuse vahel," lisas Vahter.

Mõistagi on keskmisest hinnaklassist kõrgemad mändide all paiknevate merelähedaste suvilate hinnad.

Harjumaal on suvilatest kõrgemalt hinnatud mereäärsed: läänes Keila-Joa, Lohusalu ja Laulasmaa ning idas Neeme, Kaberneeme ja Salmistu. "Hinnakontrastid on neis piirkondades suured, sõltudes mere kaugusest ning hoonestustihedusest. Harjumaal on madalamalt hinnatud sisemaa pool tiheda hoonestusega aiandusühistus paiknevad suvilad," rääkis Vahter.

Aastatel 2004-2007 vaibus suvilate eramuks ümberehitamise hoog ja kasvas huvi looduskaunites kohtades asuvate tühjade kruntide vastu, millele ehitati uusi püsivaks elamiseks sobivaid hooneid. Samuti oli populaarne osta olemasolevad hooned plaaniga need lammutada ja kapitaalsematega asendada. "Nüüdseks on ostjad muutunud märksa ratsionaalsemaks ning rohkem hinnatakse valmisobjekti, mida saab kohe kasutama hakata," nentis Vahter.

Pindi Kinnisvara maade ja majade maakler Olav Leok julgustab suvilat ostma ümberehituse eesmärgil.

Eramuarendusturult puudub 60 m2 suurune eramaja, mis sobiks elamiseks kahele inimesele. Suvila ümberkohandamine võiks Leoki sõnul selle tühimiku täita.

"Suvilate hinnad on tippajaga võrreldes oluliselt langenud, sest oma olemuselt on tegemist luksuskauba, mitte esmatarbetootega. Piisata võib vaid soojustuse ja katuse vahetusest ning siseviimistluse uuendamisest," märkis ta.

Autor: Tea Taruste