Riigisekretär tõstis alluvate palkasid

4. märtsil kirjutas Loot alla käskkirjale, mis kergitab kokku ligi 40 riigikantselei töötaja palka kuni 3000 krooni võrra.

Käskkiri määrab ära palgaklassi vahemiku, kergitades nii osakonnajuhtide, erinevate spetsialistide ja teenindavate ametnike palku.

Näiteks tõstis Loot esmatasandi juhtide ehk osakonna-, valdkonna- ja tugiüksuste juhtide palga alammäära 18 000 kroonilt 22 000 kroonile. Tippspetsialistide palgad tõusid 15 500-22 000 kroonilt 17 500-25 000 kroonini. Keskastme spetsialistide palga alam- ja ülemmäära kergitas Loot 1000 krooni võrra, nüüd on nende palgavahemik 13 000-19 000 krooni.

Ainsana langetas Loot riigikantselei peadirektori palga ülemmäära 60 000 kroonilt 50 000 kroonini, ehkki ametikoht on seni täitmata.

Samaks jäid põhiüksuste juhtide, valitsuse tippnõunike ja keskastme juhtide palga alam- ja ülemmäär, mis on vastavalt 28 000-42 000 krooni ja 24 000-38 000 krooni.

Riigisekretär Heiki Loot ütles, et palgatõus on kompensatsiooniks sellele, et suure koondamise tõttu said töötajad töökohustusi juurde.

"Ülesannete ümberjagamisel suurenes arvestatavalt spetsialistide töökoormus ning koondamiste tulemusel kokkuhoitud vahendite arvel oli võimalik suurenenud töökoormust osaliselt kompenseerida," ütles Loot.

"Palkade osaline korrigeerimine eeldas madalamate palgaklasside maksimummäärde suurendamist," kommenteeris ta.

Loot nendib, et tulenevalt valitsuse 30. detsembri määrusest "Riigiteenistujate töötasustamine" on riigisekretäril õigus kehtestada ametikohtade palgaastmed ja maksimaalsed diferentseeritud palgamäärad personalikulude eelarve piires.

"Riigikantselei personalikulud on tänavu märkimisväärselt vähenenud: võrreldes 2008. aasta algusega 13,18 protsenti," ütles Loot.

"Palgafondi kokkuhoidu oli võimalik saavutada ennekõike eelmisel aastal läbiviidud koondamiste arvel," lisas Loot.

Rahandusminister Ivari Padar ütles, et kõigi valitsemisalade eelarvet on piiratud ning põhimõtteliselt on iga ministeeriumi või riigikantselei otsustada, millistest kulutustest loobuda ning kuidas vähendatud personalikuludega toime tulla.

"Palkade kärpimise alternatiiviks võivad olla ametikohtade ja tegevuste ümberkorraldamine, palgale seni lisandunud soodustuste ärajätmine või väiksemad kulutused koolitustele ja lähetustele. Iga valitsemisala funktsioonid on erinevad ja konkreetsed kokkuhoiuvõimalused otsitakse asutuste eripära ja võimalusi arvestades. Meile teadaolevalt on riigikantselei personalikulusid vähendanud hoolimata palgamäärade tõusust ning seda tänu töö ümberkorraldamisele ja ametikohtade koondamisele," rääkis Padar.

Riigisekretär Heiki Loot teenis mullu kokku 850 609 krooni, millele lisandub igakuine esindustasu, mis on 20% palgast. Valitsuskommunikatsioonibüroo direktor Inga Jagomäe teenis tema järel suuruselt järgmise palga - 643 986 krooni. 2009. aasta jaanuari seisuga oli riigikantseleis 154 ametikohta.